Leidsin alles hiljuti kuulsate Eesti luuletajatele Mart Koidula ja Lydia Kanguri yhisluuletuse, mille laiema publiku ette tahaksin tuua. Yhe parandus ettepaneku siiski tegin.
Koduklubi
Meil aiaäärne väljak,
kui armas oli see!
Kui säärekaitsed põlvini
me kutid jooksime.
Kus ehani ma mängisin
küll palli, kindaga,
(kyll palli pea ja jalaga?)
kus kapten käekõrval mind
tõi pingil’ puhkama.
Küll välisklubis tahtsin siis
ta kombel mängida.
„Kutt, oota,” kostis ta. „See aeg
on kiir küll tulema.”
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas –
ei pool nii armas polnud seal
kui Kulinaarias!
No comments:
Post a Comment