Suppiluliuma ja Quetzalcoatl

Tahaksin hakata kirjutama, kui Allah annab, romaani pealkirjaga "Suppiluliuma ja Quetzalcoatl", alapealkirjaga "Suured asjad, mis pole oma tähtsust minetanud". Minu eeskujuks siin on teadagi kuulus Eesti kirjanik Raud. Soovides aga mitte liigselt olla mõjutatud eeskujudest, pole ma tema raamatuid palju lugenud.
Esimene peatükk: Quetzalcoatl tuleb Suppiluliuma juurde, kes elab Tartus Supilinna Kartuli tänavas. Käes on tal kott koorimata kartuleid ja kang Krakovi vorsti. Hommikumantlis Suppiluliuma tuleb ust avama alles kolmanda koputamise peale. Märgates Quetzalcoatli kilekotis Krakovi vorsti, märgib ta halvasti teeseldud põlgusega: "Mulle tegelikult maitseb Doktori vorst palju paremini."
"Aga kuidas oleks Idaho kartulitega?" küsib Quetzalcoatl kerge ärevusega.
"Mina söön ainult mundris tuhvleid," ütleb Suppiluliuma mokaotsast, "sinu omad kõlbavad ainult supikeetmiseks."
"Hea küll," lausub Quetzalcoatl, "tead ju küll, et need on Ameerika kartulid. Kartulid ongi Ameerikast pärit."
Sõbra eruditsioon ajab Suppiluliumal mõnikord kopsu üle maksa. "Teeme siis hamburgeri, kui sa tahad, aga ainult doktori vorstiga, viilutamata doktori vorstiga."
Sõprade vestluses tekkis pikem vaikus, mida katkestas ainult varblaste sädistamine akna taga.
"Noh, heakene küll," lausus Quetzalcoatl viimaks. Ta võttis Suppiluliuma antiikse pussnoa, mis söögilaual vedeles, ning hakkas tema varutud viilutamata doktori vorsti korrapärasteks viiludeks viilutama.
järgneb...

Kuulsad eesti naised & mehed

Leidsin alles hiljuti kuulsate Eesti luuletajatele Mart Koidula ja Lydia Kanguri yhisluuletuse, mille laiema publiku ette tahaksin tuua. Yhe parandus ettepaneku siiski tegin.

Koduklubi


Meil aiaäärne väljak,

kui armas oli see!

Kui säärekaitsed põlvini

me kutid jooksime.



Kus ehani ma mängisin

küll palli, kindaga,
(kyll palli pea ja jalaga?)
kus kapten käekõrval mind

tõi pingil’ puhkama.



Küll välisklubis tahtsin siis

ta kombel mängida.

„Kutt, oota,” kostis ta. „See aeg

on kiir küll tulema.”



Aeg tuli. Maa ja mere peal

silm mõnda seletas –

ei pool nii armas polnud seal

kui Kulinaarias!

Kuulsad eesti mehed 2

Arthur Võõbuse abikaasa Ilse meenutab:
"1. aprillil 1943 sündis meie Ruth. Kui mul valud algasid, palusin meest, et kõnniksime erahaiglasse, sõidukivõimalust ei olnud sõja ajal. Kuid mees, kes oli just raamatukokku minemas, küsis, kas ta ei võiks veel ruttu ära käia? Muidugi see ei tulnud kõne alla! Haiglasse jõudes ei olnud ühtki vaba voodit, mul tuli kaks päeva sünnituslaual magada".
Bonnis põgenike laagris 1945. aastal kuulis Võõbus professor Baumstarkilt, et üks kuulus orientalistlik raamatukogu on ühes punkris Reini ääres. Abikaasa meenutab: "Kandsime palju raamatuid koju, ning mehel algas kõva töö. Punker ise oli väga sünge, seal tööd teha ei saanud. Meil tuli alati raamatuid paadiga üle tuua".

Kuulsad eesti mehed

Alustan siinkohal kirjutuste seeriaga mineviku kuulsatest Eesti meestest, oma eelkäijatest. Esimeseks valisin professor Arthur Võõbuse, kes 40 aastat töötas Chicago Luterliku Teoloogia kooli professorina. Tema veidi vähem kuulus sõber, EELK peapiiskop eksiilis, Karl Raudsepp, kirjutab tema kohta muuhulgas järgmist:
"Ameeriklastel pole andi alati tõsine olla. Neil on mõnus nali, mõni sobiv võrdlus või anekdoot alati käepärast ja seda nad ootavad ka teistelt. Inimesel, kes nalja ei tunne, on raske ameeriklasega sõbraks saada. Ja nii imelik, kui see ka kõlab, polnud Arthur Võõbus ka selles osas saamatu. Ta hindas head nalja, naeris südamlikult kaasa ja ütles isegi mõne positiivse sõna sinna juurde. Ütleme, et ta tundis huumorit ja me ei eksi mitte." Ühe korra olevat professor Võõbus isegi kelmikalt naeratanud ja öelnud ühe oma uurimisretke kohta "See reis ei olnud mitte lõbusõit." Piiskop kommenteerib:
"Niisugusest jutust saadakse Ameerikas hästi aru ja see oli suur võit professori populaarsusele. Ega seda polnud kerge saavutada, kuna teadlane oli väga asjalik mees ja alati tõsine." Üliõpilaste seas levis arvamine, et ta on "mõru mees" ja "kibe Kusti". Tema ainuke meelelahutus on igapäine jalutuskäik igasuguse ilmaga. Ja kui leiab vett, siis ujumine.
Jätkub...