Tahaksin hakata kirjutama, kui Allah annab, romaani pealkirjaga "Suppiluliuma ja Quetzalcoatl", alapealkirjaga "Suured asjad, mis pole oma tähtsust minetanud". Minu eeskujuks siin on teadagi kuulus Eesti kirjanik Raud. Soovides aga mitte liigselt olla mõjutatud eeskujudest, pole ma tema raamatuid palju lugenud.
Esimene peatükk: Quetzalcoatl tuleb Suppiluliuma juurde, kes elab Tartus Supilinna Kartuli tänavas. Käes on tal kott koorimata kartuleid ja kang Krakovi vorsti. Hommikumantlis Suppiluliuma tuleb ust avama alles kolmanda koputamise peale. Märgates Quetzalcoatli kilekotis Krakovi vorsti, märgib ta halvasti teeseldud põlgusega: "Mulle tegelikult maitseb Doktori vorst palju paremini."
"Aga kuidas oleks Idaho kartulitega?" küsib Quetzalcoatl kerge ärevusega.
"Mina söön ainult mundris tuhvleid," ütleb Suppiluliuma mokaotsast, "sinu omad kõlbavad ainult supikeetmiseks."
"Hea küll," lausub Quetzalcoatl, "tead ju küll, et need on Ameerika kartulid. Kartulid ongi Ameerikast pärit."
Sõbra eruditsioon ajab Suppiluliumal mõnikord kopsu üle maksa. "Teeme siis hamburgeri, kui sa tahad, aga ainult doktori vorstiga, viilutamata doktori vorstiga."
Sõprade vestluses tekkis pikem vaikus, mida katkestas ainult varblaste sädistamine akna taga.
"Noh, heakene küll," lausus Quetzalcoatl viimaks. Ta võttis Suppiluliuma antiikse pussnoa, mis söögilaual vedeles, ning hakkas tema varutud viilutamata doktori vorsti korrapärasteks viiludeks viilutama.
järgneb...
Monday, December 29, 2008
Monday, December 22, 2008
Kuulsad eesti naised & mehed
Leidsin alles hiljuti kuulsate Eesti luuletajatele Mart Koidula ja Lydia Kanguri yhisluuletuse, mille laiema publiku ette tahaksin tuua. Yhe parandus ettepaneku siiski tegin.
Koduklubi
Meil aiaäärne väljak,
kui armas oli see!
Kui säärekaitsed põlvini
me kutid jooksime.
Kus ehani ma mängisin
küll palli, kindaga,
(kyll palli pea ja jalaga?)
kus kapten käekõrval mind
tõi pingil’ puhkama.
Küll välisklubis tahtsin siis
ta kombel mängida.
„Kutt, oota,” kostis ta. „See aeg
on kiir küll tulema.”
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas –
ei pool nii armas polnud seal
kui Kulinaarias!
Koduklubi
Meil aiaäärne väljak,
kui armas oli see!
Kui säärekaitsed põlvini
me kutid jooksime.
Kus ehani ma mängisin
küll palli, kindaga,
(kyll palli pea ja jalaga?)
kus kapten käekõrval mind
tõi pingil’ puhkama.
Küll välisklubis tahtsin siis
ta kombel mängida.
„Kutt, oota,” kostis ta. „See aeg
on kiir küll tulema.”
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas –
ei pool nii armas polnud seal
kui Kulinaarias!
Sunday, December 21, 2008
Kuulsad eesti mehed 2
Arthur Võõbuse abikaasa Ilse meenutab:
"1. aprillil 1943 sündis meie Ruth. Kui mul valud algasid, palusin meest, et kõnniksime erahaiglasse, sõidukivõimalust ei olnud sõja ajal. Kuid mees, kes oli just raamatukokku minemas, küsis, kas ta ei võiks veel ruttu ära käia? Muidugi see ei tulnud kõne alla! Haiglasse jõudes ei olnud ühtki vaba voodit, mul tuli kaks päeva sünnituslaual magada".
Bonnis põgenike laagris 1945. aastal kuulis Võõbus professor Baumstarkilt, et üks kuulus orientalistlik raamatukogu on ühes punkris Reini ääres. Abikaasa meenutab: "Kandsime palju raamatuid koju, ning mehel algas kõva töö. Punker ise oli väga sünge, seal tööd teha ei saanud. Meil tuli alati raamatuid paadiga üle tuua".
"1. aprillil 1943 sündis meie Ruth. Kui mul valud algasid, palusin meest, et kõnniksime erahaiglasse, sõidukivõimalust ei olnud sõja ajal. Kuid mees, kes oli just raamatukokku minemas, küsis, kas ta ei võiks veel ruttu ära käia? Muidugi see ei tulnud kõne alla! Haiglasse jõudes ei olnud ühtki vaba voodit, mul tuli kaks päeva sünnituslaual magada".
Bonnis põgenike laagris 1945. aastal kuulis Võõbus professor Baumstarkilt, et üks kuulus orientalistlik raamatukogu on ühes punkris Reini ääres. Abikaasa meenutab: "Kandsime palju raamatuid koju, ning mehel algas kõva töö. Punker ise oli väga sünge, seal tööd teha ei saanud. Meil tuli alati raamatuid paadiga üle tuua".
Tuesday, December 16, 2008
Kuulsad eesti mehed
Alustan siinkohal kirjutuste seeriaga mineviku kuulsatest Eesti meestest, oma eelkäijatest. Esimeseks valisin professor Arthur Võõbuse, kes 40 aastat töötas Chicago Luterliku Teoloogia kooli professorina. Tema veidi vähem kuulus sõber, EELK peapiiskop eksiilis, Karl Raudsepp, kirjutab tema kohta muuhulgas järgmist:
"Ameeriklastel pole andi alati tõsine olla. Neil on mõnus nali, mõni sobiv võrdlus või anekdoot alati käepärast ja seda nad ootavad ka teistelt. Inimesel, kes nalja ei tunne, on raske ameeriklasega sõbraks saada. Ja nii imelik, kui see ka kõlab, polnud Arthur Võõbus ka selles osas saamatu. Ta hindas head nalja, naeris südamlikult kaasa ja ütles isegi mõne positiivse sõna sinna juurde. Ütleme, et ta tundis huumorit ja me ei eksi mitte." Ühe korra olevat professor Võõbus isegi kelmikalt naeratanud ja öelnud ühe oma uurimisretke kohta "See reis ei olnud mitte lõbusõit." Piiskop kommenteerib:
"Niisugusest jutust saadakse Ameerikas hästi aru ja see oli suur võit professori populaarsusele. Ega seda polnud kerge saavutada, kuna teadlane oli väga asjalik mees ja alati tõsine." Üliõpilaste seas levis arvamine, et ta on "mõru mees" ja "kibe Kusti". Tema ainuke meelelahutus on igapäine jalutuskäik igasuguse ilmaga. Ja kui leiab vett, siis ujumine.
Jätkub...
"Ameeriklastel pole andi alati tõsine olla. Neil on mõnus nali, mõni sobiv võrdlus või anekdoot alati käepärast ja seda nad ootavad ka teistelt. Inimesel, kes nalja ei tunne, on raske ameeriklasega sõbraks saada. Ja nii imelik, kui see ka kõlab, polnud Arthur Võõbus ka selles osas saamatu. Ta hindas head nalja, naeris südamlikult kaasa ja ütles isegi mõne positiivse sõna sinna juurde. Ütleme, et ta tundis huumorit ja me ei eksi mitte." Ühe korra olevat professor Võõbus isegi kelmikalt naeratanud ja öelnud ühe oma uurimisretke kohta "See reis ei olnud mitte lõbusõit." Piiskop kommenteerib:
"Niisugusest jutust saadakse Ameerikas hästi aru ja see oli suur võit professori populaarsusele. Ega seda polnud kerge saavutada, kuna teadlane oli väga asjalik mees ja alati tõsine." Üliõpilaste seas levis arvamine, et ta on "mõru mees" ja "kibe Kusti". Tema ainuke meelelahutus on igapäine jalutuskäik igasuguse ilmaga. Ja kui leiab vett, siis ujumine.
Jätkub...
Saturday, November 8, 2008
Saturday, November 1, 2008
Thursday, October 23, 2008
Vintage Apartment
Mõned korterid sisaldavad siin peale gaasihaisu ka muud antikvaarset tavaari. Kui selle pilguga ringi vaadata, siis peaks oma korterisse esinema kutsuma swingile ja varasele dzässile spetsialiseerunud bigbendi. Isegi Rock Hotel oleks minu korterisse liiga moodne kraam. Mitmed asjad on sellised, mis on moe ja disaini mitte eilne, vaid isegi üleeilne päev. Tõmbad nöörist - tuli põleb, tõmbad nöörist - tuli kustub, nagu Vanas Testamendis või katekismuses. Maitse asi, kas meeldib, aga sellist asja kutsutakse Vintage Apartment ehk siis ärakulunud korter - ei mingit euroremonti, koltunud Teppichboden, katkise segistiga duss, mis voolab enam vähem ühtlase joaga ning viimaks ka oht gaasimürgitust saada.
Tänan väga kaableid ühendamast endise koduklubiga ja pilte näitamast.
Tänan väga kaableid ühendamast endise koduklubiga ja pilte näitamast.
Saturday, October 11, 2008
Neljaski lugu
Ükskord oli sultan, kellel oli kaks naist - vanema naisega tal oli tütar Fatima, aga noorema naisega 2 tütart. Fatima ema suri ära ja sultan hakkas minema palverännakule, ja küsis, mida keegi kingituseks tahab. Noorema naise tütred tahtsid ehteid ja riideid, aga nende kade ema käskis sultanile öelda, et Fatima tahtvat "Laeva kiilu". Kade naine arvas, et "Laeva kiil" toob Fatimale ainult häda ja õnnetust. Kui palverännak sai läbi ja ta läks laeva, ütles kapten, et mingu kõik ja ostku asju, mis neil ununesid osta. Ta läks Laeva Kiilu küsima, inimesed ütlesid: "Igal reedel ta tuleb siia mosheesse kaetud peaga. Kui sul on talle mingi palve, kirjuta see moshee ukse peale. Laeva Kiil annab sultanile 3 pähklit, ütleb: "ühe koorigu linnast väljas, ilmub suur palee koos personaliga, teise pähkli koorigu toas, siis ilmub teenija, kolmanda pähkli peitku ära. Annan igaks juhuks ka peeglikese - kui tekib probleeme, vaadaku peeglisse." Fatima teeb pähklitega nagu kästud. Ühel päeval on ta kurb ja vaatab peeglisse, kohe ilmub välja ülikaunis noormees, kes ütleb "Mina olen Laeva Kiil, oled mu saatus, võtan su naiseks." Pärast pulmi lõi Laeva Kiil kolmanda pähkli katki - ilmus välja lai bassein. Varem mainitud sultani noorem naine oma tütardega said kadedaks Fatima õnne peale ja olid raevus, otsustasid talle põhjustada kannatusi. Nad hakkasid kodus klaasi purustama väikesteks tükkideks ja siis ükskord viskasid selle klaasipuru mainitud basseini. Fatima abikaasa läheb ujuma, klaasi tükid tungivad tema kehasse, ta karjatab: "Miks sa seda tegid?" ja lendab minema. Fatima teab, et tema poolõed tegid, vaatab peeglisse, aga mees tagasi ei tule. Ta palun oma isal sultanil ehitada endale saun, kus kõik naised peavad rääkima talle ühe huvitava loo. Üks naine räägib talle, et elab jõe ääres ja igal õhtul sõidab mööda paadike, kus on ema ja poeg, ning poeg lebab paadis ja ägab: "Ema, ma ei saa ennast enam liigutadagi." Fatima läheb tema majja elama, annab sauna vahetuseks. Jõe ääres kuuleb, kui kaks tuvi hakkavad omavahel rääkima, et ta peaks tuvid tapma, ära põletama ja tuhaga minema Laeva Kiilu majja, ning hüüdma "Arst, arst!" Teda viiakse mehe juurde, ta viskab tuvide tuhka tema peale ja klaasi tükid tulevad mehe ihust välja ning ta saab terveks. Tasuks võtab ainult tema verise rätiku, oma identiteeti ei avalda. Alles hiljem, kui mees läbi peegli tema juurde tuleb, näitab talle verist rätikut ning nad hakkavad õnnelikult koos elama.
Friday, October 10, 2008
Kolmaski variatsioon
Nüüd alles läheb huvitavaks...
Ühel kaupmehel oli kolm tütart, ükskord ta otsustas minna Liibanoni kaubareisile. Vanem tahab ilusat kleiti, keskmine värvilist linnukest, noorim aga ütleb, et Liibanonis on Filfil Daru ehk "Omakodu Pipar", mis on kõige kallim asi maailma peal ja kohalikud teavad, kust seda leida. Küsib kaupmees Liibanonis kõikide käest, lõpuks talle öeldakse, et "See on meie maa valitseja". Kaupmees tahab minna valitseja jutule, aga palee juures paneb turvameeskond tema tee kinni. Kaupmees hakkab hüüdma, et tal on asja "Omakodu Pipra" jutule. Mainitud valitseja kuulab kaupmehe ära ja ütleb, et ta teatud päeval paneks oma tütre oma maja katusele, tema tuleb lennukiga ja teeb kõike, mida tütar tahab. Kaupmees pöördub tagasi koju, noorim tütar ehib, kaunistab ja peseb ennast ning läheb maja katusele ootama. Kuningas ajab käe väiksest lennukist välja, haarab tütre ja lendab koju tagasi oma paleesse. Kaupmehe tütar hakkab elama palees, aga ei tohi minna 3 ruumi, mis kuuluvad ainult kuningale. Igal õhtul annab kuningas talle klaasi piima, pärast seda magab naine nagu kott. Kuud mööduvad, naine tahab külastada oma vanemate peret, kus ta räägib, et ta vist on juba kuninga naine ja ootab last, kuigi ise täpselt seda ei tea. Talle soovitatakse klaasid ära vahetada, kui kuningas talle õhtul juua annab. Kuningas prantsatab magama ja naine hakkab teda uurima ning leiab 3 võtit, mis avavad keelatud uksed. Esimeses toas on puusepp, kes teeb lapsele hälli, teises kuduja, kes koob lapsele riideid ja kolmandas kokk, kes küsib, mida lapsele süüa teha. Omakodu Pipar kargab unest üles ja karjatab, "Miks sa seda tegid?" Ta kutsub ülemtimuka, et see viiks naise tühermaale, tapaks ta ära ja tooks tõestuseks pudelikese verd. Timukas siiski halastab naisele ja tapab tema asemel tuvi, ning näitab tuvi verd kuningale. Naine kõnnib tundmatuses ringi, kui näeb 3 ühesugust maja. Esimese maja perenaine tuleb välja, annab talle süüa, aga siis ütleb, "Mine ära, sa oled ebapuhas, täna tuleb minu juurde minu vend Omakodu Pipar oma abikaasaga!" Rase kuninga abikaasa jookseb teise maja juurde, kus kordub sama. Kolmanda maja juures kutsub perenaine sisse, annab süüa ja magamisaseme, kuid ütleb, et tema vend tuleb samal päeval sinna ööbima. Naine ehmub ja tahab ära joosta, samas tunneb sünnitusvalusid ja palub naisel end aidata. Kui laps on sündinud, ilmub välja kuningas. Kui õde räägib, et üks vaene naine sünnitas tema juures, tunneb Omakodu Pipar selle lapse keha juures ära kolme võtme kujundi. Ta kuulutab oma kolmele õele, et see ongi tema naine, keda ta neile pidi tutvustama.
Ühel kaupmehel oli kolm tütart, ükskord ta otsustas minna Liibanoni kaubareisile. Vanem tahab ilusat kleiti, keskmine värvilist linnukest, noorim aga ütleb, et Liibanonis on Filfil Daru ehk "Omakodu Pipar", mis on kõige kallim asi maailma peal ja kohalikud teavad, kust seda leida. Küsib kaupmees Liibanonis kõikide käest, lõpuks talle öeldakse, et "See on meie maa valitseja". Kaupmees tahab minna valitseja jutule, aga palee juures paneb turvameeskond tema tee kinni. Kaupmees hakkab hüüdma, et tal on asja "Omakodu Pipra" jutule. Mainitud valitseja kuulab kaupmehe ära ja ütleb, et ta teatud päeval paneks oma tütre oma maja katusele, tema tuleb lennukiga ja teeb kõike, mida tütar tahab. Kaupmees pöördub tagasi koju, noorim tütar ehib, kaunistab ja peseb ennast ning läheb maja katusele ootama. Kuningas ajab käe väiksest lennukist välja, haarab tütre ja lendab koju tagasi oma paleesse. Kaupmehe tütar hakkab elama palees, aga ei tohi minna 3 ruumi, mis kuuluvad ainult kuningale. Igal õhtul annab kuningas talle klaasi piima, pärast seda magab naine nagu kott. Kuud mööduvad, naine tahab külastada oma vanemate peret, kus ta räägib, et ta vist on juba kuninga naine ja ootab last, kuigi ise täpselt seda ei tea. Talle soovitatakse klaasid ära vahetada, kui kuningas talle õhtul juua annab. Kuningas prantsatab magama ja naine hakkab teda uurima ning leiab 3 võtit, mis avavad keelatud uksed. Esimeses toas on puusepp, kes teeb lapsele hälli, teises kuduja, kes koob lapsele riideid ja kolmandas kokk, kes küsib, mida lapsele süüa teha. Omakodu Pipar kargab unest üles ja karjatab, "Miks sa seda tegid?" Ta kutsub ülemtimuka, et see viiks naise tühermaale, tapaks ta ära ja tooks tõestuseks pudelikese verd. Timukas siiski halastab naisele ja tapab tema asemel tuvi, ning näitab tuvi verd kuningale. Naine kõnnib tundmatuses ringi, kui näeb 3 ühesugust maja. Esimese maja perenaine tuleb välja, annab talle süüa, aga siis ütleb, "Mine ära, sa oled ebapuhas, täna tuleb minu juurde minu vend Omakodu Pipar oma abikaasaga!" Rase kuninga abikaasa jookseb teise maja juurde, kus kordub sama. Kolmanda maja juures kutsub perenaine sisse, annab süüa ja magamisaseme, kuid ütleb, et tema vend tuleb samal päeval sinna ööbima. Naine ehmub ja tahab ära joosta, samas tunneb sünnitusvalusid ja palub naisel end aidata. Kui laps on sündinud, ilmub välja kuningas. Kui õde räägib, et üks vaene naine sünnitas tema juures, tunneb Omakodu Pipar selle lapse keha juures ära kolme võtme kujundi. Ta kuulutab oma kolmele õele, et see ongi tema naine, keda ta neile pidi tutvustama.
Teinegi muinasjutt
Variant eelmine kord jutustatud muinasjutust:
Räägitakse, et ühel mehel oli 7 tütart, ükskord otsustas ta minna palverännakule ning tütred kogunesid tema ümber kingitusi küsima. 6 tütart tahtsid tavalisi asju, kuid noorim tahtis, et talle toodaks kuldne viinamarjakobar. Kui palverännak sai läbi, ostis mees 6 tütrele kingitused, aga noorima soovi unustas. Ta läks laevale, et koju sõita, aga laev ei liigu paigast. Kapten ütleb, et meenutagu igaüks, mis ta unustanud on. Mehele tuleb meelde noorima tütre soov, kui äkki ilmub laeva juurde hirmus, suur ja must tont, kelle käes on sädelev kullast viinamarjakobar. Ta läheb mehe juurde ja ütleb: "Siin on see, mida sinu kallis tütar tahtis." Ja ta jätkas: "Selle kobara sa saad endale ainult siis, kui sa annad mulle oma tütre naiseks." Mees oli selle pakkumise vastu, kuid laev ei liikunud paigast ja teised laeval olijad nõudsid, et ta kobara vastu võtaks. Mees küsis, kuidas ta oma tütart peab pulmadeks ette valmistama. Tont vastas, et ta oma tütre kogu ilus ja võlus paigutaks oma maja katusele, "Ma tulen ja võtan ta ära!" Mehel läks süda selle peale raskeks, ta andis noorimale tütrele kobara, kuid ise oli näost ära. Alles pärast pikka pinnimist ta rääkis pisarsilmi tütrele, kellele ta oli lubatud. Tütar alistub oma saatusele ja läheb kaunistatult maja katusele. Perekonna halamise saatel tuleb ja viib kahe tiivaga varustatud tont tüdruku minema. Mööduvad mered ja ookeanid, tont laskub lossi juurde, milles on seitse tuba üksteise sees, kuid 7. toa uks on kinni suure lukuga. Tont hakkab talle lossi tutvustama, kuid ütleb, et 7. toa ust ta ei tohi avada lähimate kuude jooksul. Tont kutsub tüdrukut "emandaks" ja igal õhtul annab talle juua sidrunimahla, mille peale tüdruk jääb alati nagu kott magama. Ühel hetkel ta märkab kohkunult, et ta on emaks saamas, kuid ei tea, kes võiks olla tema lapse isa. Ühel õhtul ta vahetab tondiga klaasid ära ja tont jääb magama, suur võtmekimp kaelas. Tüdruk võtab sealt 7. toa võtme ja avab ukse, toa keskel magab laias voodikeses noormees, tema muskulatuursel rinnal on midagi, mis meenutab lukukest. Ta avab selle võtmekesega ja satub korraga võlumaailma, mis on täidetud mänguasjade ja kõige muu lastele tarvilikuga. Ta taipab, et see noormees on tema abikaasa, kes on teinud põhjalikke ettevalmistusi nende lapse sünniks. Noormees ärkab üles, näeb, et keeldu pole järgitud ja karjub: "Miks sa seda tegid, mis oli keelatud?" Ta äratab tondi ja käsib visata oma naine kaugel tühermaale. Tüdruk hakkab tühermaal kõndima, kuhu jalad viivad, kuni näeb tulukest vilkumas. Seal oli suur maja, inimesi täis. Talle antakse süüa ja pannakse magama, aga hilja öösel ta kuuleb, kuidas keegi mees annab perenaisele nõu, kuidas käituda naisega, kes on sõnakuulmatu ja nuhib mehelike saladuste kallal. Ta taipab, et kõneleja on tema mees ja perenaine tema mehe õde. Perenaine palub oma venda, et see annaks oma sõnakuulmatu naise talle, et teda tappa ja ära süüa. Pealt kuulav rase tüdruk ehmub ja põgeneb akna kaudu pimedasse öhe. Teisel päeval tühermaal lonkides kordub sama asi, kui tema mehe teine õde küsib teda endale söödaks. 3. päeval võtab ta väsinult kokku oma jõu, jõuab jälle majja, peagi mõistab, et see on tema mehe kolmanda õe maja. Varsti ilmubki tema mees majja ja hakkab rääkima oma sõnakuulmatust naisest. Aga mehe kolmas õde asub tema poolele ja raseda tüdruku kaitsele, et see tahtis teada, kes on tema mees. Mees jääb oma kolmanda õe juttu kuulama, samal ajal teab, et tema naine on samas majas ning kuuleb vestlust pealt. Mees läheb kõrvaltuppa, vabandab oma naise ees ning nad jäävad elama ja oma last ootsama 3. õe majja.
Räägitakse, et ühel mehel oli 7 tütart, ükskord otsustas ta minna palverännakule ning tütred kogunesid tema ümber kingitusi küsima. 6 tütart tahtsid tavalisi asju, kuid noorim tahtis, et talle toodaks kuldne viinamarjakobar. Kui palverännak sai läbi, ostis mees 6 tütrele kingitused, aga noorima soovi unustas. Ta läks laevale, et koju sõita, aga laev ei liigu paigast. Kapten ütleb, et meenutagu igaüks, mis ta unustanud on. Mehele tuleb meelde noorima tütre soov, kui äkki ilmub laeva juurde hirmus, suur ja must tont, kelle käes on sädelev kullast viinamarjakobar. Ta läheb mehe juurde ja ütleb: "Siin on see, mida sinu kallis tütar tahtis." Ja ta jätkas: "Selle kobara sa saad endale ainult siis, kui sa annad mulle oma tütre naiseks." Mees oli selle pakkumise vastu, kuid laev ei liikunud paigast ja teised laeval olijad nõudsid, et ta kobara vastu võtaks. Mees küsis, kuidas ta oma tütart peab pulmadeks ette valmistama. Tont vastas, et ta oma tütre kogu ilus ja võlus paigutaks oma maja katusele, "Ma tulen ja võtan ta ära!" Mehel läks süda selle peale raskeks, ta andis noorimale tütrele kobara, kuid ise oli näost ära. Alles pärast pikka pinnimist ta rääkis pisarsilmi tütrele, kellele ta oli lubatud. Tütar alistub oma saatusele ja läheb kaunistatult maja katusele. Perekonna halamise saatel tuleb ja viib kahe tiivaga varustatud tont tüdruku minema. Mööduvad mered ja ookeanid, tont laskub lossi juurde, milles on seitse tuba üksteise sees, kuid 7. toa uks on kinni suure lukuga. Tont hakkab talle lossi tutvustama, kuid ütleb, et 7. toa ust ta ei tohi avada lähimate kuude jooksul. Tont kutsub tüdrukut "emandaks" ja igal õhtul annab talle juua sidrunimahla, mille peale tüdruk jääb alati nagu kott magama. Ühel hetkel ta märkab kohkunult, et ta on emaks saamas, kuid ei tea, kes võiks olla tema lapse isa. Ühel õhtul ta vahetab tondiga klaasid ära ja tont jääb magama, suur võtmekimp kaelas. Tüdruk võtab sealt 7. toa võtme ja avab ukse, toa keskel magab laias voodikeses noormees, tema muskulatuursel rinnal on midagi, mis meenutab lukukest. Ta avab selle võtmekesega ja satub korraga võlumaailma, mis on täidetud mänguasjade ja kõige muu lastele tarvilikuga. Ta taipab, et see noormees on tema abikaasa, kes on teinud põhjalikke ettevalmistusi nende lapse sünniks. Noormees ärkab üles, näeb, et keeldu pole järgitud ja karjub: "Miks sa seda tegid, mis oli keelatud?" Ta äratab tondi ja käsib visata oma naine kaugel tühermaale. Tüdruk hakkab tühermaal kõndima, kuhu jalad viivad, kuni näeb tulukest vilkumas. Seal oli suur maja, inimesi täis. Talle antakse süüa ja pannakse magama, aga hilja öösel ta kuuleb, kuidas keegi mees annab perenaisele nõu, kuidas käituda naisega, kes on sõnakuulmatu ja nuhib mehelike saladuste kallal. Ta taipab, et kõneleja on tema mees ja perenaine tema mehe õde. Perenaine palub oma venda, et see annaks oma sõnakuulmatu naise talle, et teda tappa ja ära süüa. Pealt kuulav rase tüdruk ehmub ja põgeneb akna kaudu pimedasse öhe. Teisel päeval tühermaal lonkides kordub sama asi, kui tema mehe teine õde küsib teda endale söödaks. 3. päeval võtab ta väsinult kokku oma jõu, jõuab jälle majja, peagi mõistab, et see on tema mehe kolmanda õe maja. Varsti ilmubki tema mees majja ja hakkab rääkima oma sõnakuulmatust naisest. Aga mehe kolmas õde asub tema poolele ja raseda tüdruku kaitsele, et see tahtis teada, kes on tema mees. Mees jääb oma kolmanda õe juttu kuulama, samal ajal teab, et tema naine on samas majas ning kuuleb vestlust pealt. Mees läheb kõrvaltuppa, vabandab oma naise ees ning nad jäävad elama ja oma last ootsama 3. õe majja.
Friday, October 3, 2008
Iraagi muinasjutt
Miks mitte rääkida muinasjuttu? Ühel kaupmehe oli kolm tütart, ükskord ta pidi minema kaugele maale kaubareisile ja ta küsis oma tütarde käest, mida neile kingituseks tuua. Kaks vanemat tahtsid ilusaid riideid, aga noorem, konsulteerides emaga, tahtis "Pärlite kobarat". Kaugel maal ostis kaupmees vanematele tütardele kingitused ära, aga noorema oma unustas. Hakkas laevaga tagasi sõitma, aga laev ei liigu sadamast minema. Laeva kapten ütleb: kellel midagist on tegemata, see tehku ära, muidu laev ei liigu. Kaupmehele tuleb noorema tütre soov meelde, läheb turule Pärlite kobarat küsima. Turul öeldakse, et "Pärlite kobar" on džinnide sultani poja nimi. Läheb siis džinnide sultani palee ukse taha ja räägib oma mure ära. Sultani poeg annab talle väikese karbi, mille sees on 3 juuksekarva, käsib tütrel minna üksinda eraldi asuvasse tühja ruumi ja hõõruma juuksekarvu omavahel. Ükskõik mis juhtub, ta ei tohi sõnagi öelda. Tüdruk läheb eraldi ruumi, hõõrub juuksekarvu ja vaata, ta näeb järve ja sellel ujub kristallist laev, sellest kargab välja "Pärlite kobar" ja nad veedavad õnnelikult aega hommikuni. Noormees ütleb lahkudes: "Kui miski meid lahku viib, siis hakka mind otsima." Nõnda kordub see veel. Tüdruku vanem õde hakkab kahtlustama ja noorema õnne kadestama. Ühel päeval, kui õde on emaga saunas, võtab ta õe taskust karbi võtme, läheb tema ruumi, võtab karbist välja juuksekarvad ja hõõrub kokku. Ilmub kristallist laev "Pärlite kobaraga", õde karjatab, laev lendab kildudeks, killud tungivad noormehe kehasse ja ilmutus kaob. Noorem õde üritab hiljem sedasama, kuid süsteem ei toimi. Ta läheb oma noormeest laia ilma otsima. Lõpuks jõuab ühe puu alla, mille otsas on kaks tuvi, kes teda nähes räägivad temast omavahel, et kui ta tapaks need tuvid, teeks nendest ja puu lehtedest seerumit, siis ta võiks sellega džinnide sultani poja ellu äratada. Tüdruk läheb seerumiga oma kallima juurde ja määrib seda talle peale. Kristalli tükid tulevad temast välja ja ta ärkab ellu. Nad abielluvad ja jäävad elama džinnide maale.
Wednesday, September 3, 2008
Reisikiri Babylonist
Ei saa ytelda, ei tohi ytelda...
Nende s6nadega v6iksingi alustada oma reisikirja Maailma Nabalt. Nimelt olen viimastel paevadel sattunud maailma ajaloo pumba juurde, v6i vahemasti sellele vaga lahedale. Tulevase Ameerika presidendi Barack Obama eluase on kiviga visata, ning lahenevate valimiste t6ttu olevat see ymbritsetud raudsete taradega. Samas raagitakse, et kolm plokki edasi olevat veel hiljuti yks doktorikraadiga mees maha lastud, sest ta kais ringi nii, et oli naha, et tal laptop on kotis kaasas. Nimelt ymbritseb meid l6unast vaesete eluheidikute mustanahaliste slumm. Seal lahedal tana k6ndides viipas mulle m66da s6itnud mees t6sise ilmega. Kui ma vastu lehvitasin, muheles ta rahulolevalt. Kui tervitatakse, siis peab vastu tervitama, muidu arvatakse, et oled ylbik. Paris Hyde Parki sisemuses on meil vaga rahulik, 6ppeloengud pole veel alanud ja vastu tulevad peamiselt kaug-ida valimusega inimesed.
Nende s6nadega v6iksingi alustada oma reisikirja Maailma Nabalt. Nimelt olen viimastel paevadel sattunud maailma ajaloo pumba juurde, v6i vahemasti sellele vaga lahedale. Tulevase Ameerika presidendi Barack Obama eluase on kiviga visata, ning lahenevate valimiste t6ttu olevat see ymbritsetud raudsete taradega. Samas raagitakse, et kolm plokki edasi olevat veel hiljuti yks doktorikraadiga mees maha lastud, sest ta kais ringi nii, et oli naha, et tal laptop on kotis kaasas. Nimelt ymbritseb meid l6unast vaesete eluheidikute mustanahaliste slumm. Seal lahedal tana k6ndides viipas mulle m66da s6itnud mees t6sise ilmega. Kui ma vastu lehvitasin, muheles ta rahulolevalt. Kui tervitatakse, siis peab vastu tervitama, muidu arvatakse, et oled ylbik. Paris Hyde Parki sisemuses on meil vaga rahulik, 6ppeloengud pole veel alanud ja vastu tulevad peamiselt kaug-ida valimusega inimesed.
Subscribe to:
Posts (Atom)