„Teisiti“ mõtlemine ja usulised reformid muistses Lähis-Idas

Hea ja halb kuningas muistses Lähis-Idas

Muistses Lähis-Idas oli maailmakorra ja selles valitseva poliitilise tasakaaluga seotud mitmeid usundilisi kujutluspilte. Need ideed pärinesid igiammusest ajast ja olid oma tundetoonilt rahuarmastavad ja idealistlikud – valitseja oli „karjane“, kes kaitses oma alamaid nagu lambukesi kiskjate eest ja viis neid haljale rohumaale sööma. Kuningas hoidis sotsiaalseid heidikuid nagu vaenelaps ja lesknaine ja võis perioodiliselt kehtestada võlgnike vabastamise akte, millega vaesemad ühiskonna kihid võisid vabaneda liigakasuvõtjate orjastavast painest. Jumaliku õigluse printsiipi kehastasid abstraktsed arusaamad nagu egiptuse Maat ja päikesejumal Šamaš, kes nagu taevasse paigutatud kõikenägev turvakaamera märkas kõiki maiseid pahategusid.

Nii oli see vähemalt ideaalis. Muistses Lähis-Idas olid „kirik“ ja „riik“ mingil määral eraldatud, tempel ja kuningapalee sageli konkureerisid võimu pärast, kuigi suurte impeeriumite aegu olid need kaks peamist jõudu enamasti ühendatud ja solidaarsed. Kuid tuli ette ka kana kitkumise perioode, kui preestrid valitsejatele oma kriitikas ei halastanud.

Kuningas pidi alati vastama religioossetele ideaalidele – olema tugev, taiplik, õiglane, tõestama ennast nii vaimses kui füüsilises plaanis. Suurte Mesopotaamia impeeriumite kuningad pugesid nahast välja, et seda kuvandit propageerida – kunstilised kujutised kuninglikust lõvijahist ja muudest võimalikest ja võimatutest vägitegudest jutustavad  kirjutised ja kujutised on selle tõestuseks. Siiski, mõnda kuningat on püütud ajalukku jäädvustada ka luuserina. Nt uus-Babüloonia kuningriigi viimane valitseja Nabonidi valitsemisaega 6. sajandil e.m.a. peeti nii ebaõnnestunuks, et kuninga häbistamiseks kirjutasid preestrid pamflette, milles nad kuningat võrdlesid rohusööja lojusega, maha saetud puuga jne. Nendes kirjutistes tehti nigelast kuningast hädavarese ja suure ebaõnnestuja võrdkuju, samad lood võtsid juudid oma repertuaari üle ja hakkasid neid jutustama teise Paabeli kuninga, oma suure vihaobjekti Nebukadnetsari, kohta nt Taanieli raamatus.

 

Prohvetid ja poliitika

Läbi aegade on muinasaja isemõtlejateks peetud prohveteid, nii nagu neid on kirjeldatud Vanas Testamendis. Prohvetid, kes moodustasid rühmi ja kogukondi, olid muistses Iisraelis kuningavõimu suhtes sageli kriitilised. Prohvetitel oli vahetevahel tavaks kõneleda lugupidamatult mõjuvõimsate ja jõukate isikute vastu ning kritiseerida nende käitumist. Mõistagi ei olnud prohvetid üksi, vaid neid toetas oma pooldajaskond või kogukond. Seega võib prohvetitekstide kriitikas kuningavõimu või erinevate poliitiliste suundumuste vastu näha võitlust eri rühmituste vahel, kellest igaühel oli oma karismaatiline liider. Kahjuks ei ole nende debattide sisu kuigi hästi tuntud, sest prohvetiraamatutes kirja pandud tekstid on tavaliselt üsna vihjelised ja ilma kontekstita raskesti mõistetavad.

Prohvetilausungite ülestähendusi on säilinud ka Mesopotaamiast, kuid nendes esinevate väljaütlemiste seas pole leitud poliitilist kriitikat, vaid peamiselt valitsejate julgustamist ja kiitmist. See iseenesest ei tähenda, et muistses Mesopotaamias prohvetid kuningaid ei kritiseerinud. See kirjanduse zanr võib olla hävitatud hilisemate poliitiliste vastaste poolt.

Muistse Iisraeli ja Juuda riikide poliitilises ajaloos oli ridamisi tagasilööke, kui mitmel korral tuli loovutada oma iseseisvus assüürlastele või babüloonlastele. Neid poliitilisi tagasilööke tõlgendati religioosses stiilis ühe või teise ajaloolise kuninga usulise väärteo tagajärjena, mille tõttu Jumal paiskas oma viha mesopotaamlaste näol karistusena juuda rahva vastu. Nende tagasilöökide mõjul tekkis judaismis kibestunud ja nördinud rahva kriitika saamatute valitsejate suhtes kui midagi õigustatut ja positiivset. Ning selliste tagasilöökide ja ebaõnnestumiste laineharjal kujunes ka messianism.

 

Sõjakas prints kehtestab ennast

Ebaõnnestunud kuninga kohta kujunes teatav stereotüüp, mida Mesopotaamia tekstid kirjeldasid. Nt Enkidu kuvand Gilgameši eeposes mõnevõrra esitab seda – algselt loomset ja lihalikku päritolu metslane, ekslik ja surelik tegelane – ehk siis milline kuningas olla ei tohiks. Positiivne valitseja on aga nooruslik ja sõjakas prints, kes vabastab rahva võõra türannia ikke alt nagu Egiptuse jumalus Horus või Mesopotaamia Ninurta. Hea ja halva valitseja ideoloogilisest vastuolust tekkisid Lähis-Ida usundiloos messianismi ja apokalüptika võrsed, mille eri versioonid said elavaks kristluses ja islamis. Kui kuningas oli mädamuna ega vastanud rahva ootustele, või polnud teda hoopiski ja vaenlane valitses maad, hakati unistama tõelisest ja ideaalsest kuningast. Messianistlikku valitseja ootust oli kahesugust – 1) selline ideaalkuningas, kes toob tagasi rahva mineviku kuldse Taaveti ajastu, on õige valitsemisstandardi taastaja või restauraator; 2) teist tüüpi messianistlik päästja on sõdalane, kes teeb lõpu kehtivale maailmakorrale, hävitab oma vaenlased ja teeb kõik uueks oma igaveses kuningriigis. Viimast tüüpi ajalugu purustav Messias on apokalüptiline kuningas, kelle kuvand elab edasi ka ristiusu Kristuses. Apokalüptilise päästja tulekuga saab see maailm otsa ja algab uus. Kõigi uskmatute hävitamist propageeriv radikaalne islam on samuti oma võrseid võtnud apokalüptilisest messianismist. Poliitiline „teisiti“ mõtlemine ja rahulolematus mängisid suurt rolli suurte maailmareligioonide arengul.

 

„Sinu oma isiklik Jeesus“
Messianism on seega tekkinud vähemuse – poliitilise, rahvusliku – rahulolematusest repressiivse võimu vastu. Kui pikkamisi kadus reaalne poliitiline võimalus maa peal reaalset messianistlikku pööret toime panna, siis kolis oodatav ideaalne kuningas fantaasia maailma. Messias muutus kellekski selliseks, kes ei soovigi poliitilist võimu, kes on filosoofiline askeet, ajab läbi vähesega ja veenab teisi, et just niimoodi on hea elada. Sellises heas elus võib igaüks olla kuningas, kes valitseb peamiselt iseenda üle. Sellisel liikumisel on anarhistlikke jooni, kuna isiklikku vabadust ja sõltumatust peetakse poliitilise võimu taga ajamisest olulisemaks. Kuna Jumala riik valitseb nende inimeste endi keskel, siis ei pea maisele poliitilisele autoriteedile isegi alluma. Sellises vaates on poliitilist päritolu messianistliku kuninga ootus internaliseeritud iga inimese enese sisse. Sarnase maailmavaate kandjad ei olnud ainult rändavad õpetajad nagu Jeesus, vaid ka nt küünik Diogenes Sinopest, seesama mees, kes Aleksander Suurele jultunult nähvas „Astu päikese eest ära!“ Kuningas Aleksandril oli piisavalt tarkust, et sellist häbematust tolereerida. Diogenes teadis, et maised hierarhiad on kokkulepped. Ta võrdles iseennast kuningaga, kui talt küsiti: „Mis on erinevus sinu ja kuninga vahel?“ – „Kuningas on oma ihade ori, mina aga nende valitseja.“

Selline vaateviis oli sümpaatne ja järgitegemist vääriv paljude jaoks – reach out, touch faith!

Prussaka saatus

Taufiq al-Hakim

PRUSSAKA SAATUS

Salongikomöödia kolmes vaatuses

Araabia keelest tõlkinud Amar Annus

ESIMENE VAATUS

Prussakas kuningana

(Tegevuspaik on avalik väljak… seda muidugi prussakate pilgu läbi… sest tõeliselt ja tegelikult väljak ei ole muud kui vannitoa põrandakivid tavalises korteris... Ja selle väljaku eesosas kõrgub massiivne sein, mis pole muud kui vanni välimine osa... On ööaeg… prussakate pilgu läbi on päev… Sest see, mida me peame valguseks, pimestab nende silmanägemist ja paneb nad peitu pugema või magama… Alguses pole öö veel täiesti saabunud, mis tähendab, et prussakate päev on just koitmas… Kuningas seisab tarmukalt nurgas oleva augu juures, võibolla oma lossi väravas… Ja hüüab kuningannale, kes magab lossis.)

KUNINGAS: Tõuse, ärka üles! Varsti on aeg tööle hakata.

KUNINGANNA: (Seest) Päev ei ole veel koitnud. Pime on ikka veel!

KUNINGAS: Kohe koidab.

KUNINGANNA: Kas päevapaiste pimestav sära on täiesti kadunud?

KUNINGAS: Kohe kaob.

KUNINGANNA: Kuni ta ei ole täiesti kadunud ja öö ei ole täiesti koitnud.. Jäta mind rahule ja ära väsita mind!

KUNINGAS: Milline laiskus!...Milline laiskus!

KUNINGANNA: (ilmub välja) Ma ei maganud... Sa pead meeles pidama, et ma pean tegema igal hommikul make-up ja ennast korrastama!

KUNINGAS: Make-up ja enese korrastamine!.. Ahh.. Kui kõik naised oleksid nagu sina, siis ma karjuksin kõikidele meestele: Appi!

KUNINGANNA: Mina olen kuninganna.. Ära unusta, et ma olen kuninganna!

KUNINGAS: Ja mina olen kuningas.

KUNINGANNA: Mina olen nagu sinagi, samasugune.. Meie vahel pole mingit erinevust.

KUNINGAS: Üks erinevus on.

KUNINGANNA: Mis erinevus, palun väga?

KUNINGAS: Vurrud.

KUNINGANNA: Minul on vurrud nagu sinulgi on vurrud.

KUNINGAS: Jah.. Aga minu vurrud on pikemad kui sinu vurrud.

KUNINGANNA: See erinevus ei ole märkimisväärne.

KUNINGAS: See ainult tundub sulle nii.

KUNINGANNA: Pigemini tundub see sulle endale.. Sinu haiglane kujutlusvõime on see, mis maalib sulle olematuid erinevusi sinu ja minu vahel.

KUNINGAS: See erinevus on olemas.. Seda näeb igaüks, kel on silmad nägemiseks.. Ja kui sa mind ei usu, siis küsi Peaministrilt, Peapiiskopilt või Teaduste Akadeemia presidendilt, kõigilt neilt suurepärastelt härradelt, kes kuuluvad õukonda.

KUNINGANNA: Mis õukonda?

KUNINGAS: Ei mingit lõmpsimist, palun!.. Ma olen kasvava tendentsiga tähele pannud, et sa üritad pidevalt kahandada minu väärikust.

KUNINGANNA: Sinu väärikust?

KUNINGAS: Ja minu võimu.. Sa üritad pidevalt vähendada minu võimu.

KUNINGANNA: Sinu võimu! Sinu võimu kelle üle? Igal juhul mitte minu üle.. Sina pole mitte millegi poolest minust parem.. Sa ei toida mind ega jooda mind. Oled sa mind kordagi toitnud? Mina toidan ennast ise.. Nagu sinagi ennast. Kas sa eitad seda?

KUNINGAS: Prussakate kuningriigis pole olemas kedagi, kes toidaks teist... Iga prussakas püüdleb ise oma ninaesise poole.

KUNINGANNA: Sel juhul olen ma vaba ja iseseisev?

KUNINGAS: Ja kes ütles, et sa pole vaba?!

KUNINGANNA: Jäta siis minu asjad rahule.. Mina otsustan selle, kunas töötan ja puhkan, kunas magan ja üles ärkan.

KUNINGAS: Sa oled kindlasti.. Aga sinu esimese leedi ametikoht nõuab, et sa oleksid hea eeskuju.

KUNINGANNA: Hea eeskuju kellele?

KUNINGAS: Kodanikele muidugi.

KUNINGANNA: Kodanikele?.. Kus need kodanikud veel on? Mina pole oma eluaja jooksul näinud sinu ümber kedagi teist peale nende kolme: Peaminister, Peapiiskop ja õpetatud Teaduste Akadeemia President.

KUNINGAS: Sellest piisab.. Sest see on koorekiht, ühiskonna eliit.

KUNINGANNA: Kuid sinu kuninga väärikus kindlasti nõuab, et sinu ümber koguneks rahvas.

KUNINGAS: Ära unusta meie eripära!.. Meie ei ole nagu need väikesed olendid, keda kutsutakse “sipelgateks,”... need, kes kogunevad massidena pidevalt kokku iga tühja asja pärast.

KUNINGANNA: Ära tuleta mulle sipelgaid meelde!.. Kuningas nagu sina, kes sa väidad endal olevat väärikust ja võimu, ei tea kuidas lahendada sipelgate probleemi!

KUNINGAS: Sipelgate probleem!.. Ah.. Ah!..

KUNINGANNA: Ah.. Ah.. Kas see on kõik, mis sul öelda on?

KUNINGAS: Mis sulle nüüd siis sipelgad meelde tõi?

KUNINGANNA: See, et  nad on meile alaliseks ohuks. Kuninganna nagu mina.. minu positsiooni, minu ilu, elegantsi ja glamuuriga värisen käies igal sammul hirmust, et mu jalg libastub ja ma kukun selili.. ja häda mulle, kui ma kukun selili, sest kibekärmelt olen ma suurepärane saak sipelgate massidele.

KUNINGAS: Ole siis ettevaatlik, et sa ei kukuks selili!..

KUNINGANNA: Kas see on kogu su lahendus?!

KUNINGAS: Kas sa tahad lahendust ööl ja päeval muistsele probleemile, muistsemale kui igavik?

KUNINGANNA: Siis ole vait ja ära kelgi oma vurrude pikkusega!

KUNINGAS: Palun sind.. Ära kõnele kuningaga sellisel toonil!

KUNINGANNA: Kuningas!.. Ma tahaksin teada, kes tegi sind kuningaks?

KUNINGAS: Mina ise tegin ennast.

KUNINGANNA: Ja mis sidemed ja abinõud tõid sind troonile ja istutasid su kuninga istmele?!

KUNINGAS: Sidemed ja abinõud?.. Sa oled rumal, vabandust väga.

KUNINGANNA: Ma tunnistan, et olen tõesti rumal selles küsimuses.

KUNINGAS: Missugused sidemed ja missugused abinõud, proua?.. Lugu oli sellest kõigest lihtsam. Ärkasin ühel hommikul ja vaatasin oma nägu peeglist.. täpsemalt veeloigust rentsli lähedal.. sa tead ju seda rentslit hästi.. Selle juures me esimest korda kohtusime.. Kas sa mäletad?

KUNINGANNA: Muidugi mäletan.. Aga mis seos on rentsli, sinu näo ja trooni vahel?

KUNINGAS: Kannata natuke ja sa saad aru.. Ütlesin sulle, et ma vaatasin oma nägu peeglist, seda teed sina muidugi iga päev ja võibolla iga tund, et ikka kindel olla oma näo ilu suhtes.

KUNINGANNA: Me rääkisime praegu sinu näost.. Räägi ja ära kaldu teemast kõrvale.

KUNINGAS: Ütlesin sulle, et vaatasin oma nägu peeglist.. see oli muidugi kogemata.. puhas juhus.. see ei juhtunud tahtlikult, ma vannun sulle.

KUNINGANNA: Pole oluline.. Sa vaatasid oma nägu rentslist.. Ning mida sa avastasid?

KUNINGAS: Ma avastasin midagi, mis hämmastas mind ja täitis mind...

KUNINGANNA: Masendusega.  

KUNINGAS: Ei, hoopis imetlusega...

KUNINGANNA: Imetlusega mille üle?

KUNINGAS: Minu vurrude pikkuse üle.. Ma tõusin otsemaid püsti ja kutsusin kõiki prussakaid üles võrdlema oma vurrusid minu vurrudega.. Ja siis selgus, et minu vurrud olidki kõige pikemad, ja ma sain kuningaks kõigi teiste üle.

KUNINGANNA: Nad võtsid su väljakutse vastu?

KUNINGAS: Ei.. Nad möönsid seda mulle otsekohe öeldes, et neil pole aega vurrude võrdlemiseks.

KUNINGANNA: Ja sellega sa said automaatselt Tema Majesteediks!

KUNINGAS: Loomulikult.

KUNINGANNA: Ja kas nad ütlesid sulle, mis on sinu eelisõigused?

KUNINGAS: Ei..

KUNINGANNA: Ja kas nad ütlesid, mis on nende kohustused sinu suhtes?

KUNINGAS: Ei.. Nad ütlesid ainult, et niikaua kui mind minu tiitel rõõmustab ja auaste võlub, võin ma teha, mis mulle meeldib.. Ja niikaua kui see kõik ei maksa neile midagi ega nõua neilt minu toitmist, pole nende poolt mingit takistust, et ma kutsun end millise nimega iganes.. Siis nad lahkusid ja kõik nad läksid oma teed, endale ninaesist otsima...

KUNINGANNA: Aga kuidas mina sain kuningannaks?

KUNINGAS: See on täiesti loogiline... Kuna mina olin kuningas ja sina proua, keda ma armastasin ja kellega koos elasin.. paratamatult said sa kuningannaks.

KUNINGANNA: Aga Peaminister?..Kuidas tema sai peaministriks?

KUNINGAS: Tema anded tõstsid ta peaministripostile... Nagu minu anded tõstsid mind troonile.

KUNINGANNA: Sinu annet me teame, see on sinu vurrude pikkus.. Aga milles seisneb Peaministri andekus?

KUNINGAS: Tal on tähelepanuväärne võime tõstatada komplitseeritud probleeme ja ebameeldivate sõnumite edastamine.

KUNINGANNA: Ja peapiiskop.. mis on tema anded?

KUNINGAS: Tema jutt, mille mõttest pole võimalik aru saada.

KUNINGANNA: Aga Teaduste Akadeemia president?

KUNINGAS:Tema veidrad tedmised asjadest, mis ei eksisteeri mujal, kui ainult tema peas.

KUNINGANNA: Ja mis ajendas sind neid välja kannatama?..

KUNINGAS: Paratamatus.. Ma ei leidnud kedagi muud peale nende kes oleks tahtnud minu läheduses olla. Neile oli vaja kedagi, kellele oma tobedat juttu rääkida.. ja minul oli vaja lähikondlasi, kes kutsuksid mind Tema Majesteediks.

KUNINGANNA: Kõik see sündis sinu vurrude pikkuse pärast!

KUNINGAS: Ja kas mina olen süüdi?!.. Ma olen sündinud niisugusena.

KUNINGANNA: Võibolla leidub keegi, kellel on sinust pikemad vurrud, kuid kes pole mõelnud, et ta võiks olla kuningas.

KUNINGAS: Väga võimalik.. Aga mina mõtlesin.

KUNINGANNA: Rumal mõte igatahes.

KUNINGAS: Mida sina kah taipad?.. Sina ei saa mitte millestki aru.

KUNINGANNA: Mina saan rohkem aru kui sina.

KUNINGAS: Sa oled rumal ja häbematu prussakas!

KUNINGANNA: Ja sina oled prussakas, kes...

KUNINGAS: Hss..Pss.. Peaminister tuleb!

KUNINGANNA: Ole siis eneseväärikas ja kohtle mind austavalt.

KUNINGAS: Kuulen ja kuuletun, Teie Majesteet.

KUNINGANNA: Jah, just!.. Mehed nagu sina ei austa muid kui neid, kes võitlevad ise oma õiguste eest.

            (Peaminister tuleb hädaldades)

PEAMINISTER: Oo, kõrgus kuningas!..Appi, oo mu kõrgus kuningas!..

KUNINGAS: Mis uudist?..

PEAMINISTER: Õnnetus!.. Suur õnnetus, oo kõrgus!..

KUNINGAS: Oh Issand Jumal!.. Ma ütlesin sulle, et tema hobiks on kurbade uudiste toomine.. Jah?.. Meie uudis.. Paita meie kõrvu!..

PEAMINISTER: Minu poeg, oo kõrgus.. Minu ainuke laps..

KUNINGAS: Mis temaga on?..

PEAMINISTER: Läks oma varajases nooruses!.. Suri oma elukevadel ja lapseea õitsengus.. Tapeti..Tapeti..

KUNINGAS: Tapeti?.. Kuidas?... Ja kes on tapja?..

PEAMINISTER: Sipelgad.

KUNINGAS: Jälle sipelgad?..

KUNINGANNA: Kas näed?.. Sipelgad.. sipelgad!..

PEAMINISTER: Jah, oo mu kõrgus.. Sipelgad.. Ei keegi muu kui sipelgad...

KUNINGAS: Ah need sipelgad!.. Jutusta, mis juhtus..

PEAMINISTER: Juhtus see, mis juhtub alati..

KUNINGAS: Üksikasjalikumalt!

PEAMINISTER: Minu poeg kõndis, nagu harilikult mööda seina, lihtsalt jalutas oma lõbuks... nagu igaüks tema aastates.. See oli täiesti süütu jalutuskäik.. Sest mina tean oma poja iseloomu väga hästi.. Sest ta on erakordselt tõsine.. ega kaldu armuvallatustele, hulljulgusele ega tühjadele ajaviidetele..

KUNINGAS: Mis see siia puutub? Mis juhtus?..

PEAMINISTER: Tema jalg vääratas ja ta kukkus maha... kukkus selili muidugi... Ja ta ei suutnud ringi pöörata ega tõusta jalgadele.. Ja siis märkasid teda sipelgad.. nad tulid salkade ja armeedena, piirasid ta ümber ja võtsid talt hinge ning tassisid ta oma linnadesse ja küladesse.

KUNINGANNA: See on õudne!... Tõeline õnnetus..

PEAMINISTER: Suurim õnnetus, oo Kõrgus.. Rahvuslik õnnetus.

KUNINGAS: Ma tunnen kaasa... Aga ärge paluge minult, et ma kuulutaksin välja üldise leina.

PEAMINISTER: Ma ei palu leina kuulutamist, oo mu Kõrgus.

KUNINGAS: See on väga mõistlik.

PEAMINISTER: Ma ainult kuulutan, et minu poja õnnetus on kogu meie rahva õnnetus. 

KUNINGAS: Kogu rahva?.. Sinu poja surm?

PEAMINISTER: Pigemini selline sipelgate vaenutegevus meie kõigi vastu.

KUNINGANNA: (Peaministrile) Ta saab väga hästi aru, mida te mõtlete.. Aga ta eirab seda... ja pöörab asja isiklikuks, sest ta ei tegele ise selle lõpliku lahendamisega, mida avalikkus temalt ootab.

KUNINGAS:Mida sa räägid? Kas sa tahad mind süüdistada minu ametikohustuste mitte täitmises?

KUNINGANNA: Ma ei süüdista sind.. Ma ainult juhin su tähelepanu paratamatusele leida lahendus sipelgate probleemile.

KUNINGAS: Kas sipelgate probleem on uus probleem? Öelge, härra Peaminister.

PEAMINISTER: Ei ole, kõrgus

KUNINGAS: Te teate siis, et see ei ole uus ja et see on muistne probleem, iidseim kui igavik...

PEAMINISTER: Kindlasti, mu kõrgus.

KUNINGAS: Meie kasvasime..., kasvasid üles meie isad ja meie vanaisad ja meie vanaisade vanaisad ja see oli olemas.

PEAMINISTER: Õige, mu kõrgus.

KUNINGAS: Kuna see kõik on teile teada: Miks siis peaksin mina täna püüdma seda lahendada?..Miks tahab pime juhus, et mina, erinevalt kõigist isadest ja vanaisadest enne mind, oleksin ainuke ja esimene üritaja, kellel tuleb lahendust otsida?!

KUNINGANNA: Sest ükski, kes on olnud enne sind, pole olnud võlutud oma vurrude pikkusest ega üritanud saada kuningaks.

KUNINGAS: Sina ole vait!

KUNINGANNA: Kontrolli oma keelt!

KUNINGAS: (läbi hammaste) Oo.. Teie Majesteet!

KUNINGANNA: Jah.. Viisakate sõnadega pead sa minuga rääkima.

KUNINGAS: Ja kogu oma viisakuses mulle meeldiks sinult küsida, kust sa tead, et enne mind pole olnud ühtegi prussakat, kes poleks tahtnud saada kuningaks?!

KUNINGANNA: Sest selline idee ei saa võrsuda kellelgi teisel kui sinusugusel.

KUNINGAS: Minusugusel?

KUNINGANNA: Jah.. Sest sa oled mu abikaasa ja ma tunnen sind väga hästi.

KUNINGAS: Pane tähele palun, et me ei ole enam kahekesi.. pealegi ma tegelen nüüd riigiasjadega.

KUNINGANNA: Palun tegele siis oma riigi asjadega!

KUNINGAS: Rääkige, härra Peaminister.

PEAMINISTER: Enne teid, kõrgus, me elasime barbaarsuse ja primitiivsuse ajastus.. Meil ei olnud ei kuningat ega peaministrit. Ning siis tulite teie ja tõusite troonile oma suurepärase organiseerimisvõime ja intelligentse aatlemisega.

KUNINGAS: Kas mulle on omane suurepärane organiseerimisvõime ja intelligentne aatlemine?

PEAMINISTER: Kahtlemata, oo mu kõrgus.

KUNINGAS: Öelge seda ka Tema Majesteet Kuningannale!

KUNINGANNA: Tema Majesteeti huvitavad ennekõike tegelikud tulemused... Ma tahan näha selle organiseerimisvõime ja aatlemise vilju..Palun andke meile lahendus sipelgate probleemile!

KUNINGAS: Palun, oo Peaminister.. Soovitage midagi!

PEAMINISTER: Teie arvamus on ka minu arvamus, oo kõrgus.

KUNINGAS: Jah.. Aga teie peate esimesena väljendama oma arvamust, olgu ta või ebakompetentne.. Ja mina heidan selle peale oma pilgu.

PEAMINISTER: Ma pean väljendama oma arvamust?

KUNINGAS: Jah.. millist iganes.. rääkige.. kiiresti.. See on teie ametikohustus, väljendada oma arvamust.. Ja mina naeran selle välja.

KUNINGANNA: Võibolla väljendab ta mõistlikku arvamust.

KUNINGAS: Ma ei usu.. Ma tean tema arvamusi.

KUNINGANNA: Aga miks siis määrasid ta peaministriks?

KUNINGAS: Mina ei määranud teda.. Ma olen sulle öelnud tuhat korda, ma ei määra kedagi.. Tema oli see, kes määras iseend.. ja mina võtsin ta vastu.. sest tal ei olnud võistlejaid.

PEAMINISTER: Mina olin nõus ilma palgata...

KUNINGAS: Rääkige tõsiselt, Peaminister, ja ärge raisake riigi aega!

PEAMINISTER: Mul tuli üks idee.. Ma arvan, et me suudaksime hävitada sipelgad nende endi relvaga.

KUNINGAS: Ja mis see nende relv on?

PEAMINISTER: Armeed.. Sest nemad ründavad meid hiiglaslike armeedega..ning siis, kui meie suudame samuti ühineda ja koguneda suurel arvul, siis on meil lihtne neid rünnata, laiali paisata ja lömastada nad oma jämedate jalgadega.

KUNINGAS: Tobe idee.

KUNINGANNA: Miks sa naeruvääristad enne, kui oled üldse arutanud?

KUNINGAS: See on selgesti vastuvõetamatu ja ebamõistlik.

KUNINGANNA: Kõigepealt julgusta teda rääkima ja siis alles vaidle temaga.

KUNINGAS: Ma julgustasin teda ja vaidlesin temaga.. Räägige.. Öelge mulle, kui suur on prussakate armee,  mille te sooviksite kokku koguda?

PEAMINISTER: Kakskümmend tükki.. kakskümmend prussakat kokku kogutuna suudavad tallata ja hävitada terve kolonni sipelgaid, isegi küla, rohkem.. isegi linna.

KUNINGAS: Selles pole mingit kahtlust aga.. Kas kunagi on juhtunud kogu meie rahva pikas ajaloos, et kakskümmend prussakat kogunevad ühte kolonni?

PEAMINISTER: Ei ole juhtunud.. Aga me üritame.

KUNINGAS: Kuidas me üritame?.. Meie pole mitte milleski sipelgate sarnased.. Sest sipelgad oskavad moodustada kolonne.. Aga meie, prussakad, ei oska moodustada.

PEAMINISTER: Võibolla õppimise ja treenimisega abil?

KUNINGAS: Ja kes õpetab ja treenib?

PEAMINISTER: Me otsime kellegi, kes sellega tegeleks.

KUNINGAS: Kena lugu küll!.. Me lõpetamegi niimoodi õpetaja ja treeneri otsimisega!.. Öelge mulle.. Kui me leiame selle õpetaja ja treeneri.. Mitu prussakate põlvkonda läheb mööda prussakate õpetamisel ja treenimisel, kuni nad hakkavad käima kolonnides?

PEAMINISTER: Sedalaadi teadmised, oo kõrgus, ei kuulu minu kompetentsi... Mina ainult avaldasin oma arvamuse tegevusplaani suhtes... Teiste asi on kõnelda üksikasjadest.

KUNINGAS: Kes need teised on?.. Näiteks?

PEAMINISTER: Õpetatud Teaduste Akadeemia president näiteks.. Temalt saab küsida nende üksikasjade kohta.

KUNINGANNA: Tal on õigus.. Need on asjad, millest armastab rääkida õpetatud Teaduste Akadeemia president.

KUNINGAS: Aga kus on õpetatud Teaduste Akadeemia president?

PEAMINISTER: Vaatame kohe, oo kõrgus.

KUNINGAS: Vaadake ja tooge ta siia.. Me ootame.

         (Vaevalt jõuab Peaminister minema hakata, kui ilmub õpetatud Teaduste Akadeemia president ähkides...)

PEAMINISTER: (Teaduste Akadeemia presidendile) Suurepärane!.. Me olime just teid kutsumas... Meie kõrgus kuningas tahtis sind ühe tähtsa asja pärast...

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Hüva!

PEAMINISTER: Meie kõrgus kuningas räägib teile kohe.

KUNINGAS: Rääkige parem ise talle.

PEAMINISTER: Kas ma kannan talle ette kogu asja...

KUNINGAS: Jah.. ja kiiresti.

PEAMINISTER: See asi on sipelgate probleem.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Mis selle sipelgate probleemiga siis on?

PEAMINISTER: Me tahame sellele lõplikku lahendust.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ja mis mina siia puutun? See on poliitiline probleem... Selle lahendamine on teie kompetentsis peaministrina.. ja meie kõrguse kompetentsis kuningana.

PEAMINISTER: Poliitiline probleem?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Igal juhul on see muistne probleem. See ei kuulu teaduse ega teadlaste valdkonda.

KUNINGAS: Aga Peaminister muutis selle probleemi teaduslikuks.. Sest ta tahab õpetada prussakaid käima kolonnides.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: See ei ole iialgi võimalik.

PEAMINISTER: Aga ta peab olema.. Sest me ei või jätkata niimoodi igavesti, et meid jäävad ründama sipelgad ja meie ei suuda neid tagasi tõrjuda.

KUNINGANNA: Peaministril on õigus.. Peab mõtlema tõsiselt selle ohu üle.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ja mida selles asjas minult oodatakse?

KUNINGANNA: Teaduslikku tuge. Lootused on seotud nüüd teadusega.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Määratlege täpselt, mida minult vajatakse!.. Mida minult vajatakse, eksaktselt määratletud kujul?.. Teaduses tuleb vältimatult eksaktselt määratleda.

KUNINGANNA: Määratlege talle, Peaminister.

PEAMINISTER: Te teate, et sipelgad ründavad meid armeedega.. Ning kui meie suudaksime samuti mobiliseerida kahekümnese armee, või kasvõi kümnesegi ja prussakad ründaksid neid kõiki korraga, siis me suudaksime purustada nende külasid ja linnu...

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Mobiliseerige siis kümme prussakat!

PEAMINISTER: Ja kes nad mobiliseerib?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Teie ja meie kõrgus Kuningas.. See on teie asi.

KUNINGAS: Meie asi?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Muidugi.. Kui kuningas ei suuda käskida kokku koguneda kümnel prussakal, siis mis võim on üldse kuningal?

KUNINGAS: Tuleb välja, et te elate pimeduses, õpetatud Teaduste Akadeemia president!

PEAMINISTER: Probleem on selles, kuidas koguda need prussakad kokku?

KUNINGAS: Öelge talle.. Öelge talle!

KUNINGANNA: Teavita meid, Teaduste Akadeemia president.. Kas te olete kunagi varem näinud kümmet prussakat ühte kohta kokku kogunenuna?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Jah.. Olen näinud korra.. Väga kaua aega tagasi.. Oma teadlasetee koidikul.. Rohkesti prussakaid oli kogunenud öösel kööki tomatitüki ümber.

KUNINGANNA: Tomat...

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Jah...

KUNINGAS: Hämmastav idee.. See tomati juhtum.

PEAMINISTER: Siit me alustamegi.

KUNINGANNA: Ja te väidate, et teadus ei suuda seda probleemi lahendada?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Teadus ei puutu siia. See polnud midagi enamat kui üldine tähelepanek.

KUNINGAS: Teaduste Akadeemia presidendi tagasihoidlikkus.. Idee on igal juhul kasulik.. Kui me suudame leida ühe tomatitüki ning koguda selle ümber arvukalt prussakaid.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Tõeline probleem on see, kuidas leida üht tomatitükki?

KUNINGAS: Aga kuidas me mõnikord leiame?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Juhuslikult.

KUNINGAS: Ja millal saabub juhus?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Seda ei ole võimalik ette ennustada.

KUNINGAS: Siis te olete probleemi lahendanud uue probleemiga.

KUNINGANNA: Otsige meile mingi muu lahendus peale tomati.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Iga muu toiduaine asetab meid samasse olukorda, sest me teame toitu, kuid me ei suuda seda leida.

KUNINGANNA: Kas me suudaksime prussakaid kokku koguda ka ilma toiduta?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ei prussakaid ega ka kedagi teist peale prussakate.

PEAMINISTER: Tõsi.. Sest ka sipelgate rahvas ei kogune armeedena mitte millegi muu kui toidu ümber, toitu tassima või toitu varuma.

KUNINGAS: Meie ainuke vahend prussakate kogumiseks on siis toit.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: See on õige.. teoreetilisest vaatepunktist.

KUNINGANNA: Mida te sellega mõtlete?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ma mõtlen sellega, oo Kõrgus, et praktilisest vaatepunktist on see kõik üks tühi töö.. Sest kui prussakad kogunevad toidu ümber, siis varem või hiljem.. nad söövad ja täidavad oma kõhud ning lahkuvad oma teed.

KUNINGAS: Õige.. Seda on juhtunud.. Kas mäletate kuidas pärast minu kuningaks nimetamist kogunes arvukalt prussakaid suhkrutüki ümber, mille me juhuslikult olime leidnud... see oli õnnelik kokkusattumus... Ja ma kasutasin seda kogunemise momenti, et pidada oma troonile astumise kõne ning ma tõusin püsti seltskonnale kõnelema... Aga nad olid oma kõhu juba täis söönud... Ja vaevalt olin ma lausunud paar sõna, kui ma avastasin, et kõik nad viipavad oma vurrudega ning lahkuvad minust igaüks eraldi oma teed, jättes mind hüüdma tühja õhku..!

PEAMINISTER: Seal meie häda just ongi.

KUNINGANNA: Kas sellele ei leidu mingit rohtu, Teaduste Akadeemia president?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: See asi on loomuses.

KUNINGANNA: Kindlasti on sellel mingi põhjus.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ma olen selle üle kaua mõelnud.. ja leidnud põhjuse.. Tõsiasi, et on avastatud alati eksisteerivat tugev seos prussakate arvuka ühte paika kogunemise ja teatavat liiki õnnetuste esinemise vahel...

PEAMINISTER: Te peate silmas liikuvaid mägesid?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Just nii.. jahmatavat, hävitavat vihma.

KUNINGAS: See on õige.. Minuni on jõudnud kuuldusi sedasorti õnnetusist...

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: See on saanud tänaseks kinnituse ka teaduslikust vaatepunktist... Kui prussakaid koguneb arvukalt ühte paika ja esineb säravkiirgav helendus, siis kiiresti liikuvad mäed, millel pole tippe ega harjasid, purustab ja litsub meie kogukonna ja lömastab selle... Ja teinekord valgub meie peale jahmatav, pritsiv vihm, mis hävitab meist igaühe.

KUNINGANNA: Ja mis on selle põhjus, oo Teaduste Akadeemia president?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Looduslik nähtus.

KUNINGAS: Ja miks ei esine seda looduslikku nähtust muidu, kui on prussakaid kogunenud arvukalt?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Teadus pole veel jõudnud seletuseni.

KUNINGAS: Aga mis on tegelikult need liikuvad mäed ja need jahmatavad, hävitavad vihmad?

KUNINGANNA: Ja kas need liikuvad mäed ja need jahmatavad , hävitavad vihmad tahavad meid hukutada?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Need kõik on küsimused, millele pole võimalik teaduslikult vastata.

KUNINGANNA: Miks ei esine need õnnetused muidu kui me oleme kokku kogunenud?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ma ei tea, kõrgus.. Ainus, mida teadus suudab, on  registreerida need nähtused, seostada need omavahel ja tuletada loodusseadus.

KUNINGAS: Sa tahad siis öelda, et meie hirm selliste õnnetuste ees pani meie rahva muistsest aegadest kartma kogunemisi?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Loomulikult.. Sealt ilmuski meisse selline omadus.. et igaüks meist läheb üksinda erinevasse suunda.. puhas enesesäilitamise instinkt.

PEAMINISTER: Kuid sipelgad on meile täiesti vastupidised. 

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Sipelgad oma pisikese suurusega võivad teha, mida nad tahavad.. aga meie kui suuremate olendite olukord on erinev...

PEAMINISTER: Kuid nad saavad meist oma hulgaga jagu.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Jah.. kahjuks küll.

PEAMINISTER: Aga lahendus?... Me tahame lahendust, oo Teaduste Akadeemia president.

KUNINGAS: Peaministri poja kiskus sipelgate jõuk tükkideks ja tassis ta oma küladesse.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Mu siiras kaastunne, oo Peaminister.

PEAMINISTER: Tänan... Aga... see ei ole kõik, mida me sinult ootame.

KUNINGAS: See on õige.. Me tahame sinult midagi enam kasulikumat paljast kaastundmisest Peaministrile.

PEAMINISTER: Me tahame otsustavat ravimit.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Andke mulle aega asja uurida.. Minul peab iga asi algama aluste loomisega... samm järgnema sammule... Meil tuleb alustada esiteks eneste tundmaõppimisega.. Avastada see, mis on meie ümber selles hiiglaslikus universumis.. Kas te teate näiteks, mis asub selle poleeritud seina taga, mille all me praegu seisame?..                                                                                         (Viipab vanni välimise seina poole)

KUNINGAS: Mis selle taga siis asub?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ma olen korduvalt roninud selle tippu ja näinud hämmastavaid asju.

KÕIK: Mida sa nägid?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ma nägin põhjatut kuristikku.. Kõige tõenäolisemalt on see suur järv... Aga veider on see, et mõnikord on see veest tühi, aga mõnikord vett täis!

KÕIK: Aga miks see nii on?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ma ei tea veel... Aga pärast selle nähtuse vaatlemist ma suutsin märgata teatavat seaduspära.. Nimelt seda, et see järv on vett täis säravas valguses ja veest tühi pimeduses.

KUNINGAS: Aga mis seos on valgussära ja vee vahel?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Siin on seos, mille põhjust me veel ei tea.. Kuid igal juhul on meil võimalik tuletada kindel seadus, tõene teaduslik ekvivalents valguse võrdumisest veega ja pimeduse võrdumisest kuivusega.

KUNINGAS: Siis praegusel hetkel...

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Praegusel hetkel järv on kuiv ja tema väljanägemine on väga kena.. Seinad on siledad ja puhtad lumivalged.. justnagu kaetud jasmiiniõitega.

KUNINGANNA: Ma tahaksin seda näha.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Suurima rõõmuga.. Kui kõrgus lubab, siis ma juhin teid selle müüri tippu.. te kaete seda sügavat kuristikku ja see vaatepilt on imeline.

KUNINGAS: Mina soovin samuti seda näha.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ma olen teie käsutuses... Mingem üheskoos...

PEAMINISTER: Oodake.. Peapiiskop tuleb..

            (Ilmub Peapiiskop....)

KUNINGAS: Tule ja ühine meiega, oo kõrgeauline Peapiiskop.

PEAPIISKOP: Seda just tahaksingi.. Ma möödusin just kurvastavast vaatepildist.

KUNINGAS: Kurvastavast vaatepildist?

PEAPIISKOP: Jah.. Sipelgate rongkäik kandis prussakat.. Prussakas oli, nagu näis, surnud, ega liigutanud.. Sipelgas pea poolel lohistas teda vurrudest.. kuna tagaosast tõukas teda teine jõuk.. Ning ma ei saanud teha muud, kui kadunut õnnistada.

KUNINGANNA: Ega te ei tea, kes see oli?

PEAPIISKOP: Ei tea...

KUNINGANNA: See oli Peaministri poeg.

PEAPIISKOP: (pöördub Peaministri poole) Teie poeg?

PEAMINISTER: (leinas langetatud peaga) Jah.

PEAPIISKOP: Andku jumal teile kannatlikkust!.. Ma palvetan teie eest.

PEAMINISTER: Tänan!..

KUNINGAS: Me just arutasime, mida peaks tegema nende õnnetuste vastu.. paras aeg on otsida ravim.. Kas on teil mõni ettepanek, Peapiiskop?

PEAPIISKOP: Minul pole enamat kui üksainus.

KUNINGAS: Ärge ainult pakkuge jumalale ohverdamist! 

PEAPIISKOP: Aga muud pole olemaski....

PEAMINISTER: Kas näete, kõrgus?.. Me sattusime teise raskusse, toiduohverduste otsimisse. Me võime neid leida, võime ka mitte leida. Kes siis läheb neid otsima ja toob toiduohvreid? Mina isiklikult ei ole valmis.. Minu hingeline seisund ei võimalda.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Mina pole samuti valmis.. Sest mina loomulikult ei usu sellistesse vahenditesse.

PEAPIISKOP: Ususalgamine on selles kuningriigis sagedane!

KUNINGANNA: Ärge öelge nii, oo Peapiiskop!.. Te teate hästi, et mina olen kindel tõsiusklik.

KUNINGAS: Jah.. meie oleme usklikud.. Aga nende ohverduste küsimused on muutunud väsitavaks.. ja.. pisut vanamoeliseks asjaks; varem me tõime teile mõningaid ohvreid, mida te palusite, aga see ei ole avaldanud mitte mingisugust tulemust.

PEAPIISKOP: Tulemus ei ole minu teha.. Mina toon ohvreid.. ja jumal on vaba võtma need vastu või neist loobuma.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Teie jumal loobub neist ohvritest alati, neid ei võta keegi muu kui sipelgad.

PEAMINISTER: Tõsi.. Me jälgisime seda suhkrutükki, mida te käskisite ohverdada.. Sipelgad sõid selle ära.

KUNINGAS: Kuulge Peapiiskop, paluge jumalal meid aidata, ilma et meie talle midagi annaksime.

PEAPIISKOP: Te tahate, et ta teeniks teid niisama?!

PEAMINISTER: Ja miks mitte? Kas meie Kuningas ei tegele oma ametikohustustega niisama?

KUNINGANNA: Ka mina ise.. Kuninganna.. Mitte keegi ei anna mulle midagi... Isegi mitte minu kallis abikaasa.. Mina ise otsin endale oma toidu samamoodi nagu temagi.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ja muidugi ka mina.. Mitte keegi pole määranud mulle palka ega tasu.

PEAMINISTER: Ja kas minugagi pole nõnda? Mina olen kuningriigi Peaminister… Kõik ametitööd teen ilma tasuta.

KUNINGAS: Miks te siis nõuate oma jumalale tasu?!

PEAPIISKOP: Ma ei nõua mitte midagi.

KUNINGAS: Just vastupidi.. Te peate nõudma, et tema aitaksid meid.. Aga tingimusel, et see abi oleks ainult tänu jumalale!

PEAPIISKOP: Ma ei suuda panna jumalale tingimusi.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Kas see on nii, et tema tingib teilt tasu või annate teie vabatahtlikult?

PEAPIISKOP: Pole siin tingimist ega vabatahtlikkust. Aga igaüks, kes tahab kelleltki teiselt midagi, peab teda ergutama.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Nii, et asi on siis ergutamises?

PEAPIISKOP: Kirjeldage seda kuidas soovite.. Aga mina ei suuda paluda jumalat tühjade kätega.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ja te usute, et jumalat huvitab, mis sul käes on?

PEAPIISKOP: Mis küsimus see on?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Kas kunagi varem on jumal teid kuulda võtnud?

PEAPIISKOP:Loomulikult.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Kunas see oli?

PEAPIISKOP: Ükskord.. olin tõbisena nurgas.. ning nägin sipelgate armeesid tulemas.. Ma olin veendunud oma hukus.. ning ma hüüdsin appi jumalat.. palvega, mis kerkis minu südame sügavustest.. Siis ma nägin äkki niisugust asja nagu suur tume pilv, veest märga, taevast laskumas ja alla sööstmas sipelgate armeede peale ning see pühkis ära nad pühkmeteks ja puhastas maa palge nendest puhtaks.

KUNINGANNA: Kui imeline!

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Selle pilve teaduslik koostis on teada.. Selle kude koosneb paljudest niitidest suures märjas kotiriide rebestises...

KUNINGAS: Mitte selle pilve algupära ega teaduslik koostis pole huvitav.. Huvitav on, kes paiskas selle alla ja pühkis ära sipelgad?!

PEAPIISKOP: Ütle talle, Kuningas.. Küsi temalt.. kes paiskas selle taevast alla.. ja hävitas sipelgate armeed?.. Kes?.. Kes?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Sellele küsimusele ei saa vastata teaduslikult.. Kuid ma kahtlen, kas oli mingi seos peapiiskopi palve ja selle pilve allapaiskumise vahel.

PEAPIISKOP: Aga miks siis pilv laskus pärast minu palvetamist?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Puhas juhus.

PEAPIISKOP: Milline uskmatus!.. Milline ususalgamine!

KUNINGANNA: Mina olen uskmatuse ja ususalgamise vastu.. Ja sina, mu abikaasa Kuningas pead olema sama meelt selles asjas.

KUNINGAS: Muidugi olen ma sama meelt selles asjas.. Kuulge, auline Peapiiskop.. Ma usun teid ja peangi uskuma, et teie palve oli tõhus ja kuna teie palve oli kasulik ja õnnestunud ühel korral ning kindlasti on kasulik ja õnnestub veel teistelgi kordadel, siis ma palun teid, et te palvetaksite ja et te palvetaksite kestvalt.

PEAMINISTER: Eriti, et see oleks tasuta palve, mitte heade ohvrite pärast.

KUNINGANNA: Nagu ta ütles, et see tuli esile tema südame sügavustest...

PEAPIISKOP: Jah.. Just niimoodi.. ma hakkan palvetama...

KUNINGANNA: (hüüab) Vaadake!.. Vaadake!

            (Ilmub jõuk sipelgaid, kes kannavad prussakat.)

SIPELGAD: (joigudes) Siin on meie pidu ülev,

                                   tassime teda kõik ühes... ühes          

                                   me oma küladesse-linnadesse

                                   prussakat suurt ja kaunist

                                   pikaks talveks provianti

                                   ei tunne ükski meist nälga

                                   sest igaüks teisele käsivars

                                   üheainuma kere liikmed 

                                   meie seas pole rusutut

                                   ega meie seas pole üksikut

                                   ega meie seas pole kiitlejat:

                                   “Mina ei austa teisi.”

            (Sipelgad viivad oma rasket kandamit müüri poole, kuna prussakad vaatavad seda vaikides ja sõnatus kohkumuses...)

KUNINGAS: See kurvastab meid, oo Peaminister, näha teie poega niimodi õlgadel kantuna!

PEAPIISKOP: Halastust talle!.. Halastust talle!.. 

KUNINGAS: See on igal juhul koletu matuserongkäik!

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Niimoodi see tõesti tundub.. Kuid loogika sisendab mulle, et see nii ei ole.. sest sipelgate seisukohalt on see toit... mis on üleüldine hüve.. ja hüve ehk toidu kandmisega kaasnevad rõõmuhüüatuste ja laulmise ilmingud...

KUNINGAS: Aga me ei kuule midagi.. Rühmad liiguvad täielikus vaikuses.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Just.. Me ei kuule helisid, kuna nad on pisikesed olendid.. Kuigi, kes teab?.. Võibolla on neil tugevad hääled...

KUNINGAS: Ja võibolla on neil keel.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Aga võibolla nad laulsid...

KUNINGAS: Muidugi.. Nende seisukohalt on see ju sobivaim juhus rõõmustamiseks ja laulmiseks.

KUNINGANNA: Ma palun teid.. Ma palun teid!.. Ärge õhutage kurva lapsevanema leina selliste sõnadega!.. Tehkem pigemini tema heaks midagi, vöi siis vaikigem.

KUNINGAS: Vabandust, oo Peaminister.. See oli paljalt üldine jutt sipelgate küsimuses.. Aga nagu Kuninganna ütles, igatahes tuleb midagi teha.. Ja sellega me oleme tegelenud, nagu teada, meie tänase kogunemise algusest peale.

KUNINGANNA: Kogunemine, mis ei ole jõudnud siiamaani veel millegi kasulikuni.

KUNINGAS: Oo mu kallis.. mu kallis!.. Oo Tema Majesteet!.. Me oleme ju ikka veel uurimise ja seisukohtade vahetamise staadiumis.

KUNINGAS: Mis uurimine ja mis seisukohad?.. Sipelgad on ometi teie ees!.. Nad viivad Peaministri poja maitsvaks ja meeldivaks toiduks.. Kas teil on raske, neli tugevat meest, neid rünnata ja hävitada ning päästa nende käte vahelt Peaministri poeg?!

KUNINGAS: Kas meid on neli?.. Kes see neljas on?

KUNINGANNA: Sina muidugi...

KUNINGAS: Ah.. Õigus... Jätke mind mängust välja!.. Sest mina olen kuningas.. ja kuningas valitseb ja ei võitle.

PEAPIISKOP: Ja mind jätke samuti mängust välja... sest mina olen Peapiiskop.. ja peapiiskop palvetab ning ei sõdi.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ja mind loomulikult samuti.. Mind peate tingimata mängust välja jätma.. Sest mina olen Teaduste Akadeemia president.. Ja Teaduste Akadeemia president uurib ja ei märatse.

KUNINGANNA: Siis lähen mina.. Mina olen Kuninganna ja ei ütle, et mina olen kuninganna.. Vaid ma olen tavaline naine... Seiske, siis mehed, käed ristis ja vaadake.. kuidas naine läheb sõtta!..

KUNINGAS: Peaminister!.. Kas tema pole mees nagu meie?.. Miks ta siis vait on, kui asi puutub temasse?

PEAMINISTER: Ma ei taha panna teid sellisesse keerulisse olukorda oma poja pärast.

KUNINGANNA: Küsimus, nagu me oleme öelnud, ei ole ainult küsimus teie pojast.

PEAMINISTER: Ma olen tänulik, oo Kõrgus.. aga...

KUNINGANNA: Küsimus on olulisem, et olla isiklik küsimus.. ja nemad kõik teavad seda.. Need kuningriigi suured oivalised!.. Kõik teavad seda!.. Aga nad ei taha.. ja nad eiravad probleemi... sest nad on nõrga iseloomuga.. ja tahtejõuetud otsustajad.

KUNINGAS: Oo mu kallis Teie Majesteet.

KUNINGANNA: Ole vait sina nõrk aher!.. Jäta nüüd ohjad minu kätte.

KUNINGAS: Kas sa tahad, et ma loovutaksin trooni sulle?

KUNINGANNA: Ei, härra.. Sinu troon ei huvita mind.. ega ahvatle mind.. Ma tahan ainult, et mul lastaks tegutseda.

KUNINGAS: Ära mine hulljulgeks, mu kallis.. Sest sa ei teeks ju midagi ära.. Sest sa tahad rünnata ja sõdida ja võidelda nagu sipelgad.. Ja seda ei saa juhtuda.

KUNINGANNA: Ja miks mitte?

KUNINGAS: Küsi oivalise Teaduste Akadeemia presidendi käest! Temal on vastus olemas.

KUNINGANNA: Rääkige siis, oivaline Teaduste Akadeemia president.

KUNINGAS: Rääkige ja teavitage teda, miks siis sipelgad oskavad sõjakunsti ja meie ei? Öelge ja selgitage talle!

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Esiteks, sipelgatel on kaitseminister.

KUNINGANNA: Kaitseminister?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Loomulikult, kes on pühendunud armeede ülesehitamisele… Kas oleks muidu mõistetav, et kõik need hiiglaslikud rühmad marsiksid sellises korras ja süsteemis, ridadeks kokku surutuna, ilma et selle taga oleks vastutavat, nende ülesehitamisele pühendunut?

KUNINGANNA: Küsimus on lihtne.. Miks meil siis samuti ei ole ametisse nimetatud kaitseministrit?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: See on poliitiline küsimus... Ja mina ei mõista poliitikat. Küsige Tema Majesteet Kuningalt selle kohta!

KUNINGANNA: Palun vasta, Tema Majesteet Kuningas!

KUNINGAS: Missugusele küsimusele?

KUNINGANNA: Miks sa pole nimetanud ametisse kaitseministrit?

KUNINGAS: Kaitseministrit?... Aga kas see on minu võimuses?.. Kus ta on?.. Kui ma leiaksin ta, nimetaksin ta otsekohe!.. Me rabelesime niigi, et leida üks peaminister, see meie sõber.. Ta oli lahkesti nõus ja tuli, et olla üleüldine peaminister, kes tegeleb kõikide asjadega, ilma et ta midagi mõistaks.

PEAMINISTER: Kui ma ei ole pälvinud usaldust, siis olen valmis esitama oma lahkumisavalduse.

KUNINGAS: Oma lahkumisavalduse? Kuulsite?.. Kanäe, nüüd ainuke peaminister ka ähvardab lahkumisavaldusega!

KUNINGANNA: Ei, oo austatud Peaminister.. te olete pälvinud kõikide usalduse.. Ja ärge kuulake Kuninga juttu... Sest ta mõnikord ei tea isegi, mida ta räägib.

PEAMINISTER: Tänan, kõrgus Kuninganna!

KUNINGAS: Peenetundeline Kuninganna!

KUNINGANNA: Oo, austatud Teaduste Akadeemia president; kogu erinevus on siis selles, et sipelgatel on ametisse nimetatud kaitseminister?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: See ei ole kõik, mis neil on.

KUNINGANNA: Mis neil siis veel on?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Hiilgav majandusminister.

KUNINGANNA: Majandusminister?!

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Hiilgav.. Sest nii meeletus koguses toidu aitades säilitamise läbiviimine pole võimalik, kui selle taga ei oleks hämmastav majanduslik planeerimine.

KUNINGAS: Meil ei ole vajadust toitlustamise ega majandusministri järele.. Sest meil ei ole toidukriise.. Ega ole meil mingit vajadust plaanimise ega säilitamise järele...

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Tõesti, meie majandus käib läbi õnnestumiste.. ja see on meie uhkus!

KUNINGANNA: Meie uhkus?!

KUNINGAS: Loomulikult, kallis.. loomulikult!.. Meil on teisigi asju, mille üle uhked olla ja mida ei saa alahinnata...

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Nõustudes Tema Majesteedi arvamusega ütleksin, et meil on omapära, mida pole sipelgate juures.. Nimelt sündivuse kontroll!.. Sest sipelgad lasevad oma arvukusel kasvada ja kasvada nõnda, et neid tõugatakse toidukriisi ja toidusäilitamise kriisi ja toidupuudus viib sõjani.

KUNINGAS: Tõesti.. Meil ei ole vajadust toidu, toidu säilitamise ega sõja järele.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ja nõnda me oleme kõrgemad olendid.

KUNINGAS: Kahtlemata.. Meie ei ründa ühtegi elavat olendit.. Ega kahjusta kedagi.. Me ei tunne himu.. ega iha millegi säilitamise järele.

KUNINGANNA: Kas leidub ka meist kõrgemaid olendeid?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ei.. Meie oleme kõrgeimad olendid üldse.

KUNINGANNA: See on õige.. Ja seepärast me kannatame palju nende teiste, madalamate olendite pärast.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Madalus põhjustab alati ebamugavusi, kuid me peaksime olema kannatlikud.. Ei ole meie võimuses meist alamaid olendeid tsiviliseerida.. Igaühele tema olemuse, keskkonna ja tingimuste kohaselt.. Sest näiteks kõik, mis huvitab sipelgat, on toit, kuna meid aga huvitab ennekõike tunnetamine.

KUNINGANNA: Tunnetamine?!

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Loomulikult.. Sest need pikad vurrud, mis meil on.. me ei tarvita ainult toidu kompamiseks.. Pigem üsna sageli me kombime nendega asju, mida me ei söö.. Lihtsalt selleks, et tajuda selle olemust, avastada selle loomus.. Kas pole teiega just seda sageli juhtunud, Tema Majesteet?

KUNINGAS: Tõesti.. tõesti.. Mind huvitab väga kombata oma vurrudega tundmatuid aineid, mitte ihast süüa.. pigemini lihtsalt uudishimust.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Jah.. Uudishimu.. Iha tunnetada.. Tahe tunnetada.

KUNINGAS: Ja ütle siis, kallis Kuninganna, et me oleme tahtejõuetud?.. Me oleme kõige ülimad maa olendite hulgast.. Kas pole nii, austatud Teaduste Akadeemia president?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Kindlasti, oo kõrgus.

KUNINGAS: Kas sipelgad on meist tugevamad?.. Võimatu!.. Sest nad ei tea meist.. nad teavad ainult kuidas meid süüa.. Aga nad ei tea, kes meie.. kes me oleme?.. Kas sipelgad teavad meid?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Muidugi mitte.

KUNINGAS: Kas neil on vähematki aimu meie loomusest, meie olemusest?.. Kas nad teavad, et meie oleme mõtlevad olendid?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Kogu nende teadmine meist on, et me oleme nende toit.

KUNINGAS: Ja nõnda on nad meiega võrreldes alamad olendid.

KUNINGANNA: See ei takista neil meid söömast.. Meil tuleb leida tee, et ära hoida neil meile kahju tegemast.

KUNINGAS: On ainus tee, nimelt mitte kukkuda selili!

KUNINGANNA: See on siis sinu arvates kogu lahendus?

KUNINGAS: Meie kõigi arvates...

KUNINGANNA: Lühidalt, me oleme lõpetanud sellega, kust me alustasime.. see tähendab null... null... null!.. Meie kogunemine, meie arutlused ja meie uurimised - kõik see on null null null...

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Uurimustes ei ole kunagi nulli.. Kõik uurimised on kasulikud.. Ja vurrud, millega me kompame asju, naasevad kasumiga ka siis, kui nad ei taipa täiesti selle asja loomust.. Selles seoses ma ütlesin mõni hetk tagasi, et ma naasesin väga huvitavalt avastuselt.. Ja mitte keegi teist ei huvitunud kuulama.

KUNINGAS: Ah.. Jah.. Mulle näib, et ma kuulsin sinult seda uudist.. Mis avastus see on? Räägi.. Olen huvitatud kuulama.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: See järv.

KUNINGAS: Mis järv?.. Ah.. jah.. õige.. Me vestlesime järvest ja sa tahtsid meid kaasa viia, mind ja kuningannat seda vaatama.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ja me olime tegelikult just minemas.. kui Peapiiskop saabus.

KUNINGAS: Jah.. jah õige.. Läki siis.. Mingem kohe.. sest see on vähemalt kasulikum, kui jutud irreaalsetel teemadel ja kujuteldavatest plaanidest!.. Palun, mu kallis Tema Majesteet!         

KUNINGANNA: Mina ei tule teiega.. ma jään siia.. ja Peaminister jääb minuga siia.. Sest tema pole loomulikult hingelises seisukorras, mis lubaks tal vaatamise ja uurimise.

KUNINGAS: Kui te mõlemad soovite.. Ja teie, auline Peapiiskop.. Kas tulete meiega?

PEAPIISKOP: Säärastel avastustel pole minuga midagi tegemist.

KUNINGAS: Läksime siis meie, oo Teaduste Akadeemia president!

(Kuningas ja Teaduste Akadeemia president lähevad... Kuninganna, Peaminister ja Peapiiskop jäävad paigale...)

KUNINGANNA: Ma olen kurb teie poja kaotuse üle, oo Peaminister.. Kuid samuti on mul kurb oma mehe häbiväärse suhtumise pärast!...

PEAMINISTER: Ärge laitke oma abikaasat, oo kõrgus.. sest teie abikaasa Kuningas ei ole millekski võimeline...

KUNINGANNA: Tema võimuses on vähemasti olla otsustav ja tõsine.. olla olukorra kõrgusel.

PEAMINISTER: Olukord on keeruline...

KUNINGANNA: Kindlasti.. ja vajab tugeva isiksuse vastuastumist.. Kuid minu abikaasa on kahjuks nõrk isiksus.. Kas te ei ole seda täheldanud?...

PEAMINISTER:  Toetan teid selles, oo kõrgus.

KUNINGANNA: Kui mina ei oleks talle toeks.. mida ta siis teeks.. sest oma südamepõhjas ta tunneb seda.. et minu isiksus on temast tugevam.. aga ta üritab alati ennast petta.. mängides oma üleolekut.

PEAMINISTER: Igalühel on oma iseloom ja iseärasused.. aga igal juhul on ta hea südamega...

KUNINGANNA: Ma ei eita seda.. ta on tõesti hea, aga...

PEAPIISKOP: Aga see, et ta käib selle ateistist Teaduste Akadeemia presidendi järel.. ja kuulab tema tobedusi.. ei ennusta head.

PEAMINISTER: Kuid ta kuulab palju ju ka teid, auline Peapiiskop!

PEAPIISKOP: Nõnda nagu ta teidki kuulab, õilis Peaminister.

PEAMINISTER: Ta kuulab kõiki.. ja kõike.. meil tuleks õiglaselt ütelda, et ta on suuremeelne hing.

KUNINGANNA: Te kaitsete teda hoolimata kõigest, sest temata te oleksite homme ilma tööta!...

PEAMINISTER: Kas mina, oo mu kõrgus?

KUNINGANNA: Jah, muidugi teie... ja teie eriti.. sest Peapiiskopil on, millega tegelda.. ja Teaduste Akadeemia presidendil on millega tegelda, ent sinul Peaministrina ei oleks tegevust ilma Kuningata.

PEAMINISTER: Ja teil, kõrgus?.. Te olete Kuninganna.. ja kuningannal...

KUNINGANNA: Saan aru.. Ka temal ei oleks nõnda tegevust ilma Kuningata!.. Ma tean seda.

PEAMINISTER: Andestust, ma...

KUNINGANNA: Ärge vabandage!.. Minu olukord on sama, mis teie olukord, ma mõistan seda.. aga erivus on, et mina olen naine.. ja tema tahab alati mulle meelde tuletada, et tema on mees.. ja et temal on minust pikemad vurrud.

            (Ilmub laulev Prussakas....)

PRUSSAKAS: (joigudes)           Oi mu öö, mu kauneid silmi

                                               sinus sulguvaid silmi

                                               kallile ja õudsele

                                               Oi mu öö, mu kauneid silmi

                                               sinu silmis uinume

                                               ja teises silmas ootame

                                               et kerkiks särav koiduke

                                               Oi mu öö, mu kauneid silmi.

KUNINGANNA: Kes seal laulab?

PEAMINISTER: (vaatab) See on Prussakas, üks meie alamatest.

KUNINGANNA: Üks alamatest?!.. Laulab, samal ajal kui meie mõtleme.. mõtleme hommikust saati tema probleemi üle!.. Tooge ta siia...

PEAMINISTER: (hüüab talle) Hei sina, tule siia...

PRUSSAKAS: (lähenedes) Jah...

PEAMINISTER: Kes sa oled?

PRUSSAKAS: Keegi.. kes laulab ja püüdleb oma toiduse poole.

PEAMINISTER: Teie laulate ja meie mõtleme teie eest...

PRUSSAKAS: Ja kes palus teil minu eest mõtelda.. Mina mõtlen ise enda eest.

PEAMINISTER: Mina olen Peaminister...

PRUSSAKAS: (pilgates) Milline au!

PEAMINISTER: Me mõtleme ühe olulise probleemi üle, mis ähvardab teie elu - see on sipelgate probleem .. ja te tulite just sobival hetkel.. me soovime teilt ja teistelt meiega kaastööd.. Mis on teie arvamus?

PRUSSAKAS: Minu arvamus on, et jäetagu mind rahule...

            (Pöörab talle selja ja lahkub lauldes)

            Oi mu öö, mu kauneid silmi

            sinus sulguvaid silmi...

PEAMINISTER: (Kuningannale) Ei mingit tulemust!

KUNINGANNA: Just.. Ei mingit tulemust!

            (Teaduste Akadeemia presidendi pea kerkib vanni välimise seina tipus)

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: (hüüab seina tipust) Appi!.. Appi!..

KUNINGANNA: Mis juhtus?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Kuningas...

KUNINGANNA: (ärevalt) Mis juhtus Kuningaga?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Tema jalg vääratas ja ta kukkus järve!

KUNINGANNA: Kukkus järve!?.. Kohutav!

PEAMINISTER: Kas kuningas on surnud?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ei ole veel surnud.. Järv on kuiv.. selles pole vett.. aga selle seinad on libedad.. ja tema seal põhjas üritab välja pääseda.

KUNINGANNA: Siis aidakem teda välja pääseda.. Aidake teda.. Päästke..! Päästke mu abikaasa taeva nimel!

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: (hüüab) Jääge sinna kus te olete!.. Tema päästmiseks pole mingit võimalust. Tema juurde alla pole võimalik minna.

KUNINGANNA: Igal juhul me peame midagi tema heaks tegema.. Lähme kõik koos!

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ärge liigutage!.. Järve seinad on servast libedad. Teie jalg võib samuti vääratada ja te kukute samamoodi.

KUNINGANNA: Igal juhul tuleb mu abikaasa päästa! Päästke mu abikaasa!.. Ma anun teid.. Päästke ta!

PEAMINISTER: Jah.. Igal juhul tuleb Kuningas päästa!

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Keegi ei suuda seda teha.. sest ta on sügaval kuristikus.. ja selle seinad on libedad.. jalad libisevad sellel.. Teda ei päästa keegi teine kui tema ise ja ta ponnistused.. Või ime taevast!

PEAPIISKOP: Ime taevast? Nüüd te kõnelete taeva imedest?

PEAMINISTER: See on teie võimalus, Peapiiskop!

KUNINGANNA: Jah.. ma anun teid, Peapiiskop, et te teeksite midagi minu abikaasa heaks.. Ma anun teid!

PEAPIISKOP: Kas Teaduste Akadeemia president pole kunagi öelnud, et taevas pole kedagi, kes meid kuulda võtaks?!

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ärge nüüd kasutage juhust edevuse tagaajamiseks!.. Kõigil, kelle võimuses on midagi teha, tehku seda!

KUNINGANNA: Jah.. Tehke midagi, oo Peapiiskop.. ma palun sind!

PEAMINISTER: See on teie kohus, oo Peapiiskop.. pääske Kuningas!

PEAPIISKOP: Minu kätes pole midagi muud kui palvetada.

PEAMINISTER: Siis me palume sul palvetada.

PEAPIISKOP: Kõigil koos tuleb meil palvetada.. Isegi sel Teaduste Akadeemia presidendil tuleb palvetada.. Kuid ta ei nõustuks sellega.

KUNINGANNA: Ta nõustub.. ta nõustub meie pärast.. minu abikaasa pärast.

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ma nõustun.. et seda väidet väärata.. sest kui seal tõesti on kedagi meie häält kuulmas.. ja saab aru meie keelest ja paneb tähele meie palveid, olgu nii.. ja kui ei ole, siis me ei kaota ka midagi!

PEAMINISTER: Ennäe, ta siiski nõustus.

PEAPIISKOP: See nõustumine oli patuga pooleks!

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ma ju ütlesin teile, et ta on edev ja vabandab!

PEAMINISTER: Peapiiskop, me palume sinult.. vastutulekut!

KUNINGANNA: Usu, meie kõik oleme sinuga sellel ajahetkel!

PEAPIISKOP: Mitte te kõik!

PEAMINISTER: Jätke ta ometi rahule!.. Tehke nagu teda poleks olemas.. Kas meie kolmest häälest ei piisa?

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ma ütlesin teile, et ma ühendan oma hääle teie häältega.. Mida sellest rohkemat veel minult tahetakse?!

PEAPIISKOP: Ma ei taha teie häält meie sekka.. piisab ühest kahtlevast häälest, et ülejäänud hääled ära rikkuda!

TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT: Ja mis asja on teil minu häälest?.. Kas see on suunatud teie või taeva poole?.. Jätke see taeva asjaks, kas kuulda või mitte kuulda võtta… Mind tunnistada või mitte tunnistada.

PEAMINISTER: See on mõistlik jutt.

KUNINGANNA: Õige.. Jäta see taeva asjaks, austatud Peapiiskop ja ise ärge sellega tegelege.. Kes teab?.. Võibolla on ta palve vastuvõetav ja meie ei teagi.

PEAPIISKOP: Olgu pealegi!

KUNINGANNA: Palvetame siis kõik koos.

PEAPIISKOP:Palvetage!.. Tõstke käed, nagu minagi.. Oo jumal!

KÕIK: (Tõstavad käed üles ja hüüavad) Oo jumal!..Oo jumal!

                                               (Eesriie)

 

            TEINE VAATUS

            “Prussaka heitlus”

            (Magamistuba, milles on voodi, riidekapp, kaks tooli ja väike laud, mille peal on äratuskell ja teine, suur laud, kahe tooli vahel, mille peal on paberid ja raamatud.. Ja selles toas on väike uks, mis avaneb vannituppa, milles on suur vann, kraanikauss ja riiul varustatud hambaharjade ja hambapasta tuubidega.. Ja magamistoas on teinegi uks, mis avaneb ülejäänud korterisse.. Tuba on koiduvalgusest pisut hämar, milline hakkab levima ja helendama.. Ja siis äkki Aadil tõuseb üles ja hakkab oma keha liigutades sooritama mitmeid kiireid võimlemisharjutusi,  seepeale ärkab tema naine Saamia, tõuseb voodis istukile ja paneb põlema väikese “abazuur”-lambi voodi ääres.)

SAAMIA: (pöördub oma mehe poole) Kas sa oled üles ärganud, Aadil?

AADIL: Loomulikult.

SAAMIA: Kas äratuskell on juba helisenud?

AADIL: Loomulikult mitte.. Ma tõusen ise enne teda, nagu tavaliselt.

SAAMIA: Mis selle äratuskellaga juhtunud on!.. Kas me ei pannud teda enne magamajäämist kella kuue peale?!

AADIL: Panime.. Nagu tavaliselt igal õhtul.. Aga ta ootab, kuni ma ise üles ärkan ja heliseb siis.

            (Äratuskell hakkab helisema...)

SAAMIA: Nüüd ta heliseb!

AADIL: See ta mõte ju ongi!

SAAMIA: Isegi hästi.. Niikaua kui sina...

AADIL:  Niikaua kui mina helisen tema asemel?!.. Kas nõnda?!

SAAMIA: Et sa ärkad üles nagu tavaliselt.

AADIL: See on siis sinu jaoks oluline.

            (Kõnnib vannitoa poole...)

SAAMIA: Kuhu sa nüüd lähed?

AADIL: Vannituppa loomulikult.

SAAMIA: (kargab voodist välja) Eemale, palun.. Mina olen esimene.

AADIL: Jah.. nagu tavaliselt.. Mina ärkan enne sind.. ja sina lähed vannituppa enne mind!

SAAMIA: See on põhjendatud.

AADIL: Mismoodi põhjendatud?!.. Mina tõusen voodist enne sind ja igal juhul lähen ma vannituppa enne sind.. Tänasest päevast peale ma ei vaata mööda oma öigustest.

SAAMIA: Seda sa ütled iga päev.. Ma olen seda plaati juba liiga palju kuulnud!

AADIL: Sest see on minu õigus!.. Minu õigus, inimesed!

SAAMIA: Mine eemale.. Ära kuluta mu aega.. Mina lähen enne sind, sest mu töö nõuab...

AADIL: Sinu töö?.. Kas mina olen ilma tööta või?!.. Sina oled kompanii ametnik ja mina olen ametnik nagu sinagi, samas kompaniis.. ja kui sul on kiire, siis minul on samuti. Enamgi, minul on habe, mida tuleb ajada, aga sinul ei ole habet.

SAAMIA: Minul on midagi palju tähtsamat kui habe!

AADIL: Ja mis see tähtsam sul on?

SAAMIA: Make-up, kuule mees!.. Mulle on vältimatu make-up ja enesekorrastamine, aga sina ei tee make-upi ega korrasta ennast!

AADIL: Aga mis nõuab sinult make-upi ja enese korrastamist, kui sa valmistud välja minema tööle õlide, värvide ja kemikaalide tehasesse?!

SAAMIA: Mis rumal küsimus!

AADIL: Aga vasta sellele!

SAAMIA: Kuule!.. Ära kuluta rohkem aega!.. Tule vannitoa eest ära palun.. Ja lase mul sisse minna!

AADIL: Ei.. Sa ei lähe.. Täna ma ei löö nõrgaks ega vaata mööda oma õigustest!..Tänasest alates ma ei anna alla!

SAAMIA: Sa tõstad võitluslipu?!

AADIL: Jah.

SAAMIA: Ja sa ütled jah?!

AADIL: Jah.

SAAMIA: Ja sa kordad seda?

AADIL: Jah.

SAAMIA: Ma hoiatan sind.. See on hoiatus!

AADIL: Mida sa nüüd tegema hakkad?!

SAAMIA: Eemale minu tee pealt.. Eemale kiiresti!

AADIL: Ainult üle minu laiba!

SAAMIA: Ah nii?!.. Olgu siis pealegi!

(Tõukab ja lükkab teda tugevalt, nii et  see peaaegu kukub, haarab aga voodist kinni....)

AADIL: Issand!.. Issand!.. Kas sa oled hulluks läinud, Saamia?! Miks sa tõukled omati minuga niimoodi?!

SAAMIA: Sina tahtsid vägivalda.. Iga asja võib maitsekalt ja kenasti ka ajada.. Nägemiseni! (Läheb vannitoa poole...)

AADIL: (kiirustab tema järel, Saamia paneb vannitoa ukse tema nina ees kinni, Aadil taob vastu ust) Tee lahti!.. Tee lahti!.. See ei ole õige käitumine!.. See küsimus ei ole jõu küsimus.. Sina võtad oma õiguse jõuga.. See tähendab, minu õiguse.. Minul on õigus.. Sa võtsid mult õiguse jõu ja võimuga.. Tee lahti.. Tee lahti!

SAAMIA: (teeb vannitoas peegli ees oma soengut ja ümiseb) Ole vait, palun.. Ära häiri mind oma koputamisega!

AADIL: Mis õigusega sina läksid enne mind?!

SAAMIA: Nüüd ma olen läinud ja asi on lõpetatud.

AADIL: Aga see küsimus on printsipiaalne.

SAAMIA: Mis küsimus?

AADIL: Printsipiaalne.. printsiipide.. Kas sa siis ei tea, mis on printsiibid?!

SAAMIA: Ma pole täna hommikusi ajalehti veel lugenud.

AADIL: Millest sa räägid?

SAAMIA: Ma räägin, et tegele sina seni mingi kasuliku asjaga, kuni mina lõpetan vanni võtmise

AADIL: Mina tegelen?

SAAMIA:  Jah.. Ükskõik millega.. Sest ma tahan rahu.. Rahu...

AADIL: Rahu?!.. Sa tahad minult, et ma oleksin rahulik?!

SAAMIA: Kuule Aadil.. keera raadio lahti!

AADIL: Mis asi keera lahti?

SAAMIA: (keerab kraani kraanikausi kohal) Keera kraan lahti...

AADIL: Kraan?! Mina pean sulle veel kraani ka lahti keerama?.. Aga kraan on ju seal sinu juures.

SAAMIA: Ma ütlesin sulle, et keera raadio lahti!

AADIL: Raadio?

SAAMIA: Loomulikult raadio.

AADIL: Aga sa ütlesid kraan.

SAAMIA: Kraan?!.. Kas ma olen hull, et ma sedasi võisin öelda.. Ma ütlesin, et keera raadio lahti.. Raadio... Kas peab veel seletama?!

AADIL: Minu viga.. Mina eksisin.. Eksin alati mina!

SAAMIA: (kastab oma hambaharja vette ja võtab hambapasta tuubi) Mis õudne hambapasta see on.. Üks meie kõrgeaulise ostudest!

AADIL: (läheb lauapealse raadio poole) Miks ma olen sinu suhtes nii nõrk?!.. Aga.. kas see on tõeline nõrkus?!.. Ei.. pole võimalik.. Sest see on lihtsalt hellitamine.. Sest ma hellitan sind.. sest sa oled naine... nõrk naine... nõrgem sugupool!!

            (Keerab raadio lahti ning diktor hakkab rääkima...)

DIKTOR: Ja nüüd päevauudiste kokkuvõte: Mustanahalised natsionalistid tõusid üles mässuks valgete kolonistide jõuga võimuhaaramise vastu...

AADIL: (Keerab raadio vaiksemaks) Nad tõusid üles!!

SAAMIA: Ma ütlesin sulle, et keera raadio lahti.

AADIL: Raadio on lahti.

SAAMIA: Aga ma ei kuule muusikat ja laulu...

AADIL: Need on päevauudised.. päevauudised.. Kas ma olen saatekavade eest samuti vastutav?!

SAAMIA: Keera teisele lainele, kuule mees!

AADIL: Kohe...

            (Keerab teisele lainele ja hakkab kostma laulu)

            Lootes vaid ei igatsuste täitumine sünni

            maailma asjad vallutades saadaks vaid

SAAMIA: (Ümiseb vannitoas laulu kaasa) Maailma asjad vallutades saadaks...

AADIL: Oled sa rahul?

SAAMIA: Nii ilus laul!

AADIL: Maailma asjad vallutades saadaks vaid!

            (Keerab raadio vaiksemaks....)

SAAMIA: Miks sa raadio vaiksemaks keerasid?

AADIL: (jõuliselt) Kuule Saamia.. tee uks lahti..  tee lahti.. Ma ütlen sulle midagi olulist...    SAAMIA: Ma ei ole veel vanni võtnud.

AADIL: Ma tahan teada!.. Ma tahan kiiresti seletust!.. Kes ma olen?!

SAAMIA: Mis sa räägid?...

AADIL: Ma küsin sinult, kes ma olen?

SAAMIA: Mis küsimus see on?.. Sa oled Aadil loomulikult.

AADIL: Kes Aadil?

SAAMIA: Aadil, minu mees...

AADIL: Ainult?

SAAMIA: Mida sa mõtled?.. Kas sa tahad oma perekonnanime, töökohta või sünniaega?!.. Kõik need on üles kirjutatud ja olemas sinu passis!

AADIL: Ma tean.. Ma ei küsinud seda.. Ma küsin oma tõelise olemuse kohta.. Kas sa tead, mis on minu tõeline olemus!

SAAMIA: Ei.. Noh, ütle mulle!....

AADIL: Mina olen maailm.

SAAMIA: Maailm?!

AADIL: Jah - maailm, mille asjad vallutades saadaks vaid.. Sa võtad minult kõik, mis mul on ja mina ei võta midagi, mis on sinu.. Sa haarad endale kogu mu palga ja mina ei või puutuda miljondikkugi sinu palgast... Kõik maksud, kõik kulud, kõik arved ja järelmaksud tulevad minu taskust.. sinu õmbleja, sinu juuksur... sinu auto järelmaks... sinu bensiin.. sinu jahutusvedelik.. sinu pesumasin.. sinu gaas...

SAAMIA: Minu gaas?!.. Mis puutub gaasi.. Kuule Aadil!... Ära unusta nende juurest läbi astuda, et nad saadaksid meile uue ballooni.

AADIL: Jälle mina astugu läbi!

SAAMIA: Minul on töö, nagu sa tead...

AADIL: Ja minul ei olegi tööd!.. Kas sinu amet on töö ja minu amet mäng!

SAAMIA: Vöibolla sa hoiduksid mind türanniseerimast oma loraga?!

AADIL: Nüüd olen mina see, kes türanniseerib sind!

SAAMIA: Palun.. Mul pea valutab!.. Ma tahan võtta oma vanni rahus.. rahus.. kuuled?!.. Ma olen sulle tuhat korda öelnud, et tegele millegagi, mees!.. Loe hommikust ajalehte.. Võta nõel ja niit ning õmble oma särgile nööbid ette.. Valmista meile hommikusöök...

AADIL: Mina valmistan sulle hommikusöögi!?

SAAMIA: Oma tühja jutu rääkimise asemel!

AADIL: (istub voodile ja paneb käed pea ümber) Aeh..

SAAMIA: Miks sa vait oled?!

AADIL: (täielikus vaikuses)?..

SAAMIA: Aadil!

AADIL: (ei vasta, tõuseb püsti ja kõnnib toas ringi)..

SAAMIA:  Miks sa vait jäid, kuule Aadil?.. Mida sa teed seal?..

AADIL: (Ei kosta, vaid seisatub Saamia raamitud pildi ees, mis asub lauakesel voodi juures)?..

SAAMIA: Miks sa ei vasta, Aadil?.. Oled sa toas?..

AADIL: Jah.. Toas..

SAAMIA: Mida sa teed praegu?

AADIL: Ma vaatan sinu pilti!..

            (Ta vaatab tõesti pilti.. Kuid vihaselt, teeb käega liigutuse, nagu tahaks teda kägistada...)

SAAMIA: Sa vaatad minu pilti?!

AADIL: Jah.. Igatsusega!!

SAAMIA: Kas selleks on praegu õige aeg?! Ma ütlesin sulle, et tee midagi kasulikku!

AADIL: Nagu näiteks???..

SAAMIA: Mine kööki ja pane piim sooja.. Kuni teenija tuleb.. Muide.. Kas sa butagaasi keerasid lahti?.. Natukese aja pärast ma panen vanni vee sooja.. Kas sa kuulsid?..

AADIL: Kuulsin.

SAAMIA: Kiirusta ja tee seda palun!..

AADIL: Kohe.. See ei ole õige asi.. Pole võimalik, et mina olen normaalne inimene..

            (Koputab vannitoa uksele...)

SAAMIA: (peseb oma hambaid ja loputab suud) Mis sa tahad?..

AADIL: (hüüab) Ma pole normaalne inimene!.. Kuulsid?.. Pole normaalne!

SAAMIA: Pole normaalne?.. Kesse?..

AADIL: Mina.. mina pole normaalne.

SAAMIA: Kas sa oled haige?!

AADIL: Ma täidan sinu käske.. gaas.. sooja.. vann.. sooja.. vann.. gaas.. sooja.. vann.. vann.. vann..

SAAMIA: Kiiresti, Aadil!..

AADIL: Kohe. (Läheb telefoni juurde laua peal, töstab toru ja valib numbri) Hallo.. Hallo.. Raafat?.. Tere hommikust Raafat.. Kuule.. Kuule.. Ei.. Ei.. Ma ei ole närvis.. Kas sa arvad, et ma olen närvis?!.. Ei.. ei.. üldse mitte.. ma.. ma ainult.. Ütle mulle.. Kas sa oled üles tõusnud?.. Ah.. muidugi sa oled üles tõusnud, sest sa räägid minuga.. Ei.. ei.. Ma mötlen, kas sa oled vannis käinud?.. Oled!.. Ah.. Tore.. Ei... Ma ei ole veel midagi teinud.. Vastupidi.. Ma ärkasin varakult.. Selles asi just ongi.. ütle mulle.. mis puutub vanniskäimisse.. jah.. vanniskäimisse.. Kas sinu naine... Ei.. Ei ole võtnud.. rumal küsimus.. ei.. ei midagi.. Ma lihtsalt tahtsin sinuga rääkida.. lihtsalt.. Ei midagi.. jah.. jah.. Ei midagi pakilist.. Ei.. ei.. Ära pane tähele.. Ma ainult.. Tegelikult ma tunnen, et ma.. jah.. et ma ei ole täiesti terve.. Ei.. Küsimus ei ole üldse nii tösine.. Muidugi ma tulen välja.. jah.. me kohtume tehases nagu harilikult.. Saamia.. on vannitoas.. vannitoas, härra.. vannitoas.. Ma annan talle sinu tervitused edasi.. ei.. Ära muretse, minuga on kõik korras.. Köik korras, Raafat.. Nägemiseni.. nägemiseni..

            (Saamia vannitoas üritab telefonikõne jooksul asjatult sooja sisse lülitada... Lõpuks, kui Aadil on toru ära pannud, avab ukse...)

SAAMIA: Härra suvatses rääkida telefoniga.. ja mina arvestasin, et sa lähed kööki ja keerad butagaasi lahti!..

AADIL: See oli pakiline kõnelus..

SAAMIA: Kellegagi kompaniist?..

AADIL: Ühe daamiga.

SAAMIA: Daamiga?!

AADIL: Jah, daamiga.. üks sõber..

SAAMIA: Kas ma tunnen teda?

AADIL: Ei.. uus sõber.. meeldiv inimene.. Inimene!..

SAAMIA: Abielus?

AADIL: Muidugi mitte..

SAAMIA: Keegi tehase töötajatest?

AADIL: Ei.. Kaugel sellest õhustikust.. lihtsalt daam.. daam.. kaunis.. elegantne.. meeldiv.. lahke..

SAAMIA: Aadil.. Praegu pole sobiv kellaaeg imelisteks fantaasiateks.

AADIL: Fantaasiateks?!      

SAAMIA: Muidugi fantaasiad.. Pärast viit aastat abielu sa arvad, et ma ei tea, kes sa oled?

AADIL: Ja kes ma olen?!

SAAMIA: Ära küsi minult seda iga minut.. Pane tähele, et ma ei ole veel vanni võtnud... ega oma juukseid seadnud.. ja ma ei ole kuni praeguseni teinud mitte midagi, kui ainult jahvatanud oma lugupeetud abikaasaga.. Isegi sooja pole ma sisse lülitada saanud.. Sest sa kaotasid aru, istusid ja lobisesid telefoni otsas!

AADIL: Issand Jumal!

SAAMIA: (viipab talle köögi poole) Kas sa oleksid nii kena?!

AADIL: (hakkab alandlikult köögi poole liikuma) Milleks öelda “Kas sa oleksid nii kena”.. Sa ju tead, et ma soostun iga su käsuga.

SAAMIA: Muidugi ma tean.. (uurib oma juukseid peeglis)

AADIL: (Lava tagant, köögist) Muidugi.. Näe ma olen köögis ja keeran sulle butagaasi lahti.

SAAMIA: Aitäh.. (Läheb vannitoas boileri juurde ja paneb selle ümisedes põlema....)

AADIL: (Lava tagant) Ja piimapudel ukse juures.. Näe ma võtan ja panen selle pliidile.. Kas on veel edasisi käske?!

SAAMIA: (ümiseb)..

AADIL: (Siseneb käsi lehvitades ja lauldes) Lootes vaid ei igatsuste täitumine sünni..

SAAMIA: (Läheb vannitoas ukse lähedale) Aadil.. Ulata mulle käterätik palun.

AADIL: (Ulatab talle räti)..

SAAMIA: Hommikumantel samuti.

AADIL: (Annab talle hommikumantli) On sul seep ja nuustik?

SAAMIA: Odekolonni pudel..

AADIL: (Ulatab talle pudeli) Odekolonn..

SAAMIA: Ja puudritoos..

AADIL: (Ulatab talle puudritoosi)..

SAAMIA: Ja nüüd kasi välja.

AADIL: Olen väljas.

SAAMIA: (Paneb ukse kinni ja astub ümisedes vanni poole. Vaevalt on heitnud pilgu selle sisemusse, kui päästab valla karjatuse)?!

AADIL: (Istub longus peaga ja tõuseb ehmunult karjatuse peale) Mis juhtus?!

SAAMIA: (Teeb vannitoa ukse lahti ja karjub) Aadil.. Aadil.. Tule kiiresti ja vaata..

AADIL: (Könnib vannitoa poole) Mis?.. Mis lahti on?..

SAAMIA: (Näitab vanni sisemusse) Vaata!

AADIL: (Vaatab vanni) See on prussakas.

SAAMIA: Muidugi prussakas.. Aga kuidas ta sinna sisse sai?!

AADIL: Samamoodi nagu prussakad majadesse saavad.

SAAMIA: Ma mötlen vanni.. vanni sisse?!

AADIL: Vöibolla kukkus laest.

SAAMIA: Vanni tuleb kohe puhastada.. Aga enne seda igal juhul tappa see..

AADIL: Tappa?

SAAMIA: Kiiresti.. Sul on köögis putukamürk..

AADIL: Ja mina olen muidugi see, kes võtab enda peale tema tapmise?!

SAAMIA: Loomulikult.

AADIL: Loomulikult..Aga.. vaata.. Ta tuleb sealt ju oma jõuga välja..

SAAMIA: Kui ta tuleks sealt oma jõuga välja, oleks parem.. Sest tema tapmine vannis määriks vanni.

AADIL: Jah.. Oleks hästi tehtud, kui ta tuleks lahkelt ja meeldivalt ise välja.. Siis ta ei määriks sul vanni.

SAAMIA: Ja pärast seda, kui ta on välja tulnud, sa toimetad ta kaugele eemale.

AADIL: Jah.. sinust eemale..

SAAMIA: (Vaatab vanni) Tundub, et ta pole selleks võimeline.

AADIL: (Vaatab pingeliselt) Ta vähemalt üritab..

SAAMIA: Aga ta libiseb.

AADIL: Vanni seinad on libedad.

SAAMIA: Jah.. Niipea, kui ta jälle ronib, ta libastub tagasi ja kukub.

AADIL: Kuid ta üritab pidevalt.

SAAMIA: Jah.. Ta proovib aina uuesti ja uuesti.

AADIL: Samade liigutustega.

SAAMIA: (Vaatab jätkuvalt) Jah.. Jah..

AADIL: Vaata Saamia.. Ta ronib kogu jöuga üles mööda libedat seina..

SAAMIA: Näe, ta libastub jälle tagasi... Ja näe, kukub jälle pöhja tagasi..

AADIL: Ja läheb jälle katset kordama.

SAAMIA: Ta töuseb.. töuseb.. libiseb... libiseb.. kukkus..

AADIL: Kas sa pole märganud ühte asja, Saamia?

SAAMIA: Mida?!

AADIL: Et samalt distantsilt.. Alati!

SAAMIA: Umbes kolmandiku distantsilt vanni ääreni...

AADIL: Jah.. Siis ta kukub.

SAAMIA: Nii et siis ta pole suuteline rohkemaks.

AADIL: Sest vanni seinad, nagu näed, on pöhja lähedal kumeramad.. Ja see kergendab ronimist.. Pärast seda vahemaad on nad ju kenasti püstloodis...

SAAMIA: See ei ole pöhjus.. Sest prussakas ronib mööda püstloodis seina kenasti.. nagu ka mööda lage.. Kogu pöhjus on libeduses.. Ükski sein ega lagi pole nii libe kui see vanni sein.

AADIL: Aga kuidas siis prussakad ronivad mööda kahhelkive üles.. See on ju sama libe kui vann?!

SAAMIA: Aga kes sulle ütles, et prussakad ronivad mööda kahhelkive? 

AADIL: Kas nad siis ei roni vöi?

SAAMIA: Oled sa seda kordagi näinud?

AADIL: Ma kujutan ette, et olen..

SAAMIA: Kujutad ette?!.. Nii et meie härra kujutleb.

AADIL: Aga sina?.. Kas sina ei ole näinud?

SAAMIA: Ei.. Niikaua kui ma pole näinud prussakat köndimas mööda kahhelkividest seina, ei vöi ma ka ütelda, et nii vöib juhtuda.

AADIL: Korrektne loogika.

SAAMIA: Kas sa ei imetlegi minu loogikat?

AADIL: Kas ma ütlesin sulle, et ma ei imetle?.. Ma ainult kahtlen, lihtsalt kahtlen.. Kas köike seda, mida keegi pole oma ihusilmaga näinud, ei saa juhtuda?

SAAMIA: Kes midagi sellist on rääkinud?

AADIL: Ma kujutan ette, et sina ütlesid midagi sellist.

SAAMIA: Sa kujutad ette!.. Juba jälle sa kujutled.. Palun, ära kujutle!

AADIL: Just nii.. Ma ei kujutle enam.. Kui sa tahad, et ma lähtuksid tösiasjadest, siis luba mul leksikonist järele vaadata.

SAAMIA: Mida järele vaadata?

AADIL: Prussakate eluviisi!.. Üks hetk..

            (Ruttab raamaturiiuli juurde voodi lähedal ja toob leksikoni....)

SAAMIA: Kiiresti paluks..

AADIL: (Lappab leksikoni) Kohe.. poogen.. pruunkaru ... ja “prussakaline”, omastav prussakalise.. nimetatakse samuti “toakilk”

SAAMIA: Toakilk?..

AADIL: Jah.. toakilk.. see on kaunikeelsem.

SAAMIA: Mina eelistan öelda prussakas.

AADIL: Mina samuti..

SAAMIA: Mis seal leksikonis siis veel on?

AADIL: Prussakaline toakilk ehk prussakas.. on kahjulik putukas, kes reostab toitu, riideid ja paberit. Eluneb sageli toalettides, tal on pikad juusjad sarved ehk vurrud.. Ta rikub rohkem toitu, kui on talle söögiks vajalik, ta võib elada umbes aasta vanuseks.

SAAMIA: Aasta?!.. Ta elab ainult ühe aasta?

AADIL: Kui ta säästetakse hävitamisest ja jäetakse nautima oma elu.

SAAMIA: Meie toitu ja riideid reostama!

AADIL: (Paneb leksikoni kinni) See on kõik, mis leksikonis seisab.

SAAMIA: Ja nüüd?

AADIL: Mis nüüd..

SAAMIA: Kas me jäämegi nüüd seda prussakat vahtima?

AADIL: See on nauditav vaatepilt!.. Kas sa ei arva nii?..

SAAMIA: Meil seisab töö ees!

AADIL: Õige.. Töö!

SAAMIA: Me peame sellega lõpetama.

Aadil. Ja kuidas me temaga lõpetame?.. See asi ei ole meie kätes.

SAAMIA: Kelle käes siis?

AADIL: Tema kätes.. Sest ta ei ole lõpetanud ronimist.

SAAMIA: Ega ole samuti lõpetanud kukkumist.

AADIL: Jah.. siis ta lendab selili ja siis ta kukub.. Pane tähele liikumist.. ronib, siis libisemine, siis selili ja siis kukkumine vanni põhja.

SAAMIA: Ta ronib, siis libastub, siis selili.. siis kukkumine vanni põhja.

AADIL: Just.. Siis uus algus.. Ilma puhkamata.. ilma vaheajata.. ronib..

SAAMIA: Siis libastub..

AADIL: Siis lendab selili..

SAAMIA: Siis kukub..

AADIL: Siis ronib..

SAAMIA: Kuule, Aadil.. Mis siis saab viimaks?

AADIL: Ta pole oma viimast sõna veel öelnud!

SAAMIA: Ma mõtlen, et aitab.

AADIL: Kas sa ütled seda minule?

SAAMIA: Palun.. Sinul võibolla on aega raisata, aga minul mitte.

AADIL: Ja kas see on minu süü, jumaluke?!

SAAMIA: Kas ma saan vanni minna või mitte?

AADIL: Palun!.. Kas ma olen sind kinni pidanud?

SAAMIA: Aga prussakas?

AADIL: Mina ei vastuta kellegi muu kui ainult iseenda eest.

SAAMIA: Mis tähendab seda, et sa kavatsed jätta ta niimoodi vanni sisse?!

AADIL: Ma  mõtlen, et kenam on jätta ta lahendama oma probleem ise..

SAAMIA: Kas sa teed nalja, Aadil?.. Kas praegu on naljatamiseks aega?

AADIL: Vastupidi.. Ma olen äärmiselt tõsine.. Kas sa ei näe, et ta ei loobu katsetamast, et ennast päästa.. nii et jätkem ta katsetama.

SAAMIA: Kui kauaks?

AADIL: Meie ei suuda - ei mina ega sina - seda ette öelda, millal... See sõltub tema tahtejõust, mis.. mis siiani ei ole näidanud üles katsetest loobumise kavatsust.. Vaata!.. Temas pole märgata veel mingeid väsimuse tundemärke.

SAAMIA: Aga mina olen väsinud.

AADIL: Kahju.

SAAMIA: Aga sina?.. Kas sind ei väsita?

AADIL: Loomulikult.. Nagu sindki.. Aga mida ma vöin parata!

SAAMIA: Lühidalt, mina ei võta täna vanni, ei riietu, ei lähe tööle.. Kõike seda põhjusel, et vannitoa vannis asetseb prussakas ja minu austatud abikaasa seisab ja vahib ja jahvatab mõttetut loba.

AADIL: Ma tänan sind!

SAAMIA: Kuna sinule ei vöi enam toetuda, siis ma tegutsen iseseisvalt.

AADIL: Mida sa tegema hakkad?

SAAMIA: Ma toon putukamürgi ja toimetan selle asja ise.

AADIL: Sa hävitad prussaka?!

SAAMIA: Otsekohe.

AADIL: Mine siis ja too mürk!

SAAMIA: Just niimoodi.

            (Saamia väljub kiirustades köögi poole.. Aadil sulgeb kiiresti seestpoolt vannitoa ukse.. Seda märganud Saamia pöörab ümber ja taob kinnise ukse pihta…Aadil vannitoas läheb vanni juurde ja ümiseb laulukest..)

SAAMIA: Mis sa tegid, Aadil?.. Keera lahti!

AADIL: (Ei vasta, vaid vaatab prussakat vannis)?..

SAAMIA: Kas sina tegid seda, Aadil?

AADIL: (Näitab prussaka peale) Roni.. roni.. järgmine samm.. julgemalt.. julgemalt..

SAAMIA: Aadil.. Tee lahti!

AADIL: (Prussakale) Pea vastu.. pea vastu.. Hoia oma elust kinni!

SAAMIA: (Koputab ägedamalt) Ma ütlesin sulle, et tee lahti, Aadil.. Tee lahti.. Kas sa kuuled mind?

AADIL: (Prussakale) Nad tahavad sind mürgitada.. Ära karda!.. Ma ei tee lahti.. Pea vastu.. pea vastu.. pea vastu.

SAAMIA: (Koputab uksele) Tee uks lahti, Aadil!.. Keera mulle lahti..

AADIL: (Prussakale) Oh õnnetust! Sa libastusid, lendasid selili ja siis kukkusid nagu alati.

SAAMIA: (Koputab uksele) Kas sa tõesti ei kuule kõike seda koputamist?

AADIL: (Prussakale) Sa tahd uuesti proovida.. sa hakkad uuesti ronima.. Kas sa ei puhkaks väheke?!.. Puhka viivuke, vennas!.. Pea vahet!.. Aga ei mingit kasu.. (hüüab) Ei mingit kasu!..

SAAMIA: Ei migit kasu?!.. Sa ütled, et ei ole mingit kasu?..

AADIL: Mitte sulle.

SAAMIA: Lõpuks ometi midagi!.. Ja lõppude lõpuks.. Kas sa teed lahti või ei tee?

AADIL: Ei.

SAAMIA: Sa ütled ei?

AADIL: Jah.

SAAMIA: Sa ütled jah või ei?

AADIL: Jah ja ei.

SAAMIA: Räägi mõistlikku juttu.. Kas sa teed lahti või ei tee?

AADIL: Ma teen lahti ja ei tee lahti.

SAAMIA: Ära ärrita mind.. Määratle oma seisukoht!

AADIL: Määratle ise oma seisukoht!

SAAMIA: Minu  seisukoht on selge.. Väga selge.

AADIL:  Seisukoht kelle suhtes?!

SAAMIA: Sinu suhtes muidugi..

AADIL: Ma ei küsi sinult seisukohta enda suhtes.. Ma küsin sinu seisukohta tema suhtes..

SAAMIA: Kelle suhtes?

AADIL: Prussaka suhtes.

SAAMIA: Ei.. Nüüd sa oled küll lolliks läinud! (Telefon heliseb, Saamia ruttab toru töstma...) Hallo.. Kes räägib?.. Ah.. Tere hommikust, härra Raafat.. Ei.. Me ei ole veel riietunud ega hommikust söönud ega teinud üldse midagi täna hommikul.. Ei mina ega tema.. Ta rääkis sinuga.. Ah tema helistas sulle.. Olen märganud tõesti.. ebanormaalset.. haiglaslikku.. jah.. vannitoas.. Ei.. Ta on ennast luku taha pannud.. Prussakas, härra.. Jah.. tavaline prussakas.. Ei, ei.. See on pikk lugu.. Jah.. kui me kokku saame.. Ma ei usu, et ta kavatseb tööle minna.. Mina ise olen hiljaks jäänud.. Kindlasti on temaga midagi juhtunud.. ei.. Ärge teie muretsege.. kompanii arsti.. Ja mida suudab kompanii arst temaga ära teha.. Ma olen tänulik, härra Raafat.. Kus Yusriyya on?.. Tere hommikust, Yusriyya.. Teie mees pani tähele ja ütles teile.. ei.. Ärge muretsege, Yusriyya.. Ma olen teile ja härra Raafatile väga tänulik.. Ma tänan.. Ma tänan...

            (Paneb toru ära..... Siseneb Teenija, kes kannab piimanõud)  

TEENIJA: Kes pani piima pliidi peale ja jättis?.. Piim kees ja voolas maha põrandale.. Ja pott on päris tühi.

SAAMIA: (Näitab vannitoa poole) Tema kõrgeauline.

TEENIJA: Aga miks tema läks kööki toimetama?

SAAMIA: Ja miks sina täna hiljaks jäid?

TEENIJA: Transport..

SAAMIA: Liiklusummikud.. Pole seisukohtagi.. Kas pole nii?

TEENIJA: Täiesti.

SAAMIA: Ma tean sinu vabandusi.. Need on ette teada.

TEENIJA: Kas ma valmistan hommikusöögi?

SAAMIA: Hommikusöök?!.. Oota, kuni me näeme, millega see lõpeb.

            (Näitab vannitoa poole.....)

TEENIJA: (Vaatab vannitoa poole) Kas tema...

SAAMIA: Tema, seespool.. Pani ennast luku taha.

TEENIJA: Miks.. ega midagi hirmsat!

SAAMIA: Prussakas.

TEENIJA: Prussakas?!

SAAMIA: Kuule, Umm Attiya.. Kas sa küürisid eile korralikult vannituba?

TEENIJA: Muidugi, proua.. Karboolhappega.

SAAMIA: Võimatu.

TEENIJA: Pudel on köögis.

SAAMIA: Oled sa kindel?

TEENIJA: Proua elu nimel, et puhastasin.

SAAMIA: Kuidas siis see neetud prussakas meile sai?

TEENIJA: Laeaknast.. trepilt.. torudest.. seinapragudest.. Prussakatest ja sipelgatest pole puudust üheski majas.. kui põhjalikult ka ei küüritaks..

            (Kogu selle aja on Aadil vannitoas keskendunud prussaka vaatlemisele vannis, ta elab kätega zestikuleerides kaasa tema liigutustele töusmisel ja kukkumisel näitab oma miimika, ohkamiste ja näitlemistega vaikselt kogu oma kaasaelamist ja poolehoidu)

SAAMIA: (Hüüatab äkki) Oeh.. Kui kaua mu närve süüakse, inimesed.. mu närvid!

TEENIJA: Kas ma toon teile tassi teed?..

SAAMIA: Ei.. Mine sina oma tegemiste juurde.. Jäta nüüd mind..

TEENIJA: Mürk on köögis, proua, ma toon selle ja...

SAAMIA: Ma tean, et putukamürk on köögis.. aga küsimus on.. Mine sina, Umm Attiya, ja jäta mind rahule.. Ma tean, mis ma tegema pean.

TEENIJA: Kuidas soovite, proua.

            (Läheb ära.)

SAAMIA: (Läheb vannitoa ukse juurde ja koputab) Kuule Aadil.. Ma tahan sulle öelda paar sõna. Kas kuuled?

AADIL: (Ilma liigutamata ja vaatlust katkestamata) Kuulen.

SAAMIA: Ma arvan, et see lugu on liiga pikale läinud..

AADIL: (Kordab kaja kombel) Pikale läinud..

SAAMIA: Ja igal kannatlikkusel on piir..  

AADIL: Piir!..

SAAMIA: Ja mu närvid on täiesti puru..

AADIL: Täiesti puru!..

SAAMIA: Su käitumine on naeruväärne.

AADIL: Naeruväärne..

SAAMIA: (Hüüab) See asi on talumatu.. Kas sa vastad mulle ükskord.. vasta midagigi.. vasta.. vasta.. vasta..

AADIL: Vasta.. vasta.. vasta..

SAAMIA: (Lahkub lootusetuna vannitoa ukselt) Ei mingit kasu.. Pole mingit kasu enam selle olendiga rääkida!.. Ta kordab nüüd kõike, mida ma talle ütlen, nagu papagoi.. Meil on nüüd vannitoas prussakas ja papagoi!..

TEENIJA:  (Tuleb sisse)  Proua... Täna te olete hilisemad kui tavaliselt.

SAAMIA: Muidugi.

TEENIJA: Kas täna on vaba päev?..

SAAMIA: Ei vaba päev ega midagi selletaolist.. Täna on tavaline tööpäev..

TEENIJA: Hüva.. Aga?..

SAAMIA: Mis aga?.. Kõrgeauline pani ennast luku taha.. ei vasta ega tee lahti.. ega tahagi vastata.. Ma olen tüdinud rääkimisest ja koputamisest.. Ma võitlesin temaga, tulutult.. Pole mingit võimalust temaga kontakti saavutada.

TEENIJA: Kuna ta on keeranud ennast luku taha..

SAAMIA: Pole muud võimalust kui üksainus..

TEENIJA: Proovime seda.

SAAMIA: Kas sa tead, mis see on?

TEENIJA: Ei.

SAAMIA: Uks maha murda..

TEENIJA: Vannitoa uks maha murda?..

SAAMIA: Jah..

TEENIJA: Ja kes selle maha murraks?

SAAMIA: Kas sina ei jaksa?

TEENIJA: Mina?!

SAAMIA: Tõesti.. see on sinule raske.

TEENIJA: See on tugev uks, oleks vaja puuseppa.

SAAMIA: Mine ja too puusepp.

TEENIJA: Siin läheduses pole ühtegi puuseppa.

SAAMIA: Aga mida siis teha?

TEENIJA: Las see jääb Jumala hooleks.. Jätame ta, kuni ta ise ära tüdineb ja lahti teeb..

SAAMIA: Ta ei tüdine.. Niikaua kui sel neetud prussakal on hing sees.

TEENIJA: Aga paratamatult peab ta välja tulema, et tööle minna..

SAAMIA: Ta on töö unustanud või teeskleb seda.. Ma tunnen teda.. mõnikord ta unustab ennast.. Ja sageli ei suuda ta iseennast valitseda.. ega oma aega..

TEENIJA: Aga teie töö, proua?..

SAAMIA: Selles ongi probleem.. Ma ei või minna ilma temata.. Sest nad küsivad minult tema kohta.. Mida ma neile ütlen?.. Kas ma ütlen, et ta puudub töölt sellepärast, et on hõivatud vannis viibiva prussaka vaatlemisega vannitoas?!

TEENIJA: Öelge, et ta on väsinud.. et ta on põdur.

SAAMIA: Siis nad saadavad otsekohe tema juurde kompanii arsti..

TEENIJA: Las ta tuleb.. Tere tulemast..

SAAMIA: Aga kui see uurib teda ega leia temas mingisugust põdurust?!

TEENIJA: Tal oleks õigus..

SAAMIA: Ta seab mind alati sarnastesse piinlikkesse olukordadesse.. Ja kui mind ei oleks alati tema kõrval teda päästmas ja juhtimas, siis ta satuks paljudesse hädadesse...

TEENIJA: Issand kaitsku teid ja andku jõudu!..

SAAMIA: Ta alati kuuletub mulle.. ega vaidle kunagi vastu..

TEENIJA: Seda on näha...

SAAMIA: Mis siis temaga täna hommikul juhtus?!.. Mina ütlen talle, et tee lahti.. tee lahti.. tee lahti.. Aga räägi nagu seinale või jahukotile!

TEENIJA: Kogu elu on ta teie juttu ju kuulanud!

SAAMIA: Välja arvatud täna.. Ma ei tea, mis temaga juhtunud on?!

TEENIJA: Kuri silm!..

SAAMIA: Ja millega see lõpeb!?

TEENIJA: Kanntaust proua.. Kannatus on voorus!

SAAMIA: Mu kannatus on otsakorral.. läbi.. katkenud.. mu kannatus on katkenud!..

TEENIJA: (Vaatab vannitoa poole) Aga see tähendab.. et kõik, mida ta seal teeb on prussaka vahtimine?!

SAAMIA: Kas sa ei usu?

TEENIJA: Issand, proua, kui ma ei usaldaks igat teie sõna, siis ma ei suudaks küll mingit mõtet selle jutu sisse panna.

SAAMIA: Loomulikult.. Sellist asja ei saaks juhtuda normaalse inimesega!

TEENIJA: Kas äkki mina räägiksin temaga?

SAAMIA: Sina?!

TEENIJA: Ma lähen proovin?!

SAAMIA: Proovi..!

            (Teenija koputab vannitoa uksele.. samal ajal Aadil vaatab liikumatult vanni..)

TEENIJA: (koputab teist korda, siis uuesti, lõpuks hüüatab) Ma olen Umm Attiya..

AADIL: (Tõstab pead) Umm Attiya?!.. Mis sa tahad?

TEENIJA: Vannitoa põrandat pesta.

AADIL: Keelatud.

TEENIJA: Keelatud?!..

AADIL: Täna on selle pesemine keelatud.

TEENIJA: Ma tõin uue seebi, ma panen selle vannitoa ääre peale.

AADIL: Siin on seepi.

TEENIJA: Aga puhas käterätik?

AADIL: Siin on.. siin on kõike..

TEENIJA: Ega sa ei vaja midagi?

AADIL: Ma vajan, et sa lahkuksid ja vait jääksid..

TEENIJA: Just nii.

            (Teenija tuleb lootusetuna Saamia juurde tagasi...)

SAAMIA: Ma ütlesin sulle, et pole mingit kasu.

TEENIJA: Tõesti.. õige.

SAAMIA: Mida teha?.. Igatahes tuleb midagi teha.. Igatahes.. Igatahes.

TEENIJA: Proua, rahunege.. Jätke see Jumala hooleks!..

SAAMIA: Pole võimalik vaikida.. pole võimalik!

            (Kõnnib närviliste liigutuste saatel toas ringi.. Teenija vaatab teda ja ohkab.. siis heliseb uksekell)

TEENIJA: Uksekell!

SAAMIA: Kes see võiks olla?

TEENIJA: Ma lähen ja vaatan..

            (Läheb ära.....)

SAAMIA: (Seisab ja ootab, siis hüüab) Kes see on, Umm Attiya?

TEENIJA: (Siseneb, ähmi täis) Doktor, proua!..

SAAMIA: Doktor?!.. Mis Doktor..

TEENIJA: Ütles, et ta on kompanii Doktor.. ma lasksin ta esikusse.

SAAMIA: Kompanii Doktor?!.. Ah.. Kindlasti Raafat saatis ta, arvates, et küsimus seda nõuab... Ja mida nüüd teha?!.. Juhtus see, mida ma kartsin.. (Läheb vannitoa ukse juurde ja koputab) Aadil.. Keera lahti, Aadil.. Väga oluline asi.

AADIL:  (Pilk vanni suunatud) Ma tean.. Väga oluline.

SAAMIA: Olukord on tõsine.

AADIL: Kahtlemata.. (Näitab prussaka peale vannis) Tõesti on tema olukord tõsine!.. Ja sa tead, et tema olukord on tõsine.

SAAMIA: Kelle olukord?.. Ma räägin sinu olukorrast...

AADIL: See on samuti hästi teada.

SAAMIA: Tee lahti, Aadil.. Tee lahti ,et ma saaksin sulle selgitada olukorda.

AADIL: Olukord on selge.. ega vaja selgitamist.

SAAMIA: Sa eksid.. On tulnud üks uus asi.. Doktor saabus.

AADIL: Doktor?! Sa kutsusid doktori?!.. Et hävitada see rahumeelne olend?.. Entomoloogia doktor muidugi?!

SAAMIA: Entomoloogia?!.. Mida see tähendab?.. Doktor tuli sinu pärast.. Tee lahti.. Doktor on sinu pärast.

AADIL: Minu pärast?!.. Entomoloogia doktor?

SAAMIA: Mis entomoloogia, Aadil?!.. Kompanii Doktor.. Kompanii Doktor saabus sind üle vaatama.

AADIL: (Üles karates) Mida sa räägid?...

SAAMIA: Tee lahti ja ma seletan sulle.

AADIL: (Taibates) Tee lahti?!.. Ah!.. Ei.. Vana jutt!

SAAMIA: Ma ei tee nalja, Aadil.. ega lollita.. mu jutt on tõsine.. Kompanii arst on tõesti siin.. Ta on esikus. Paistab, et Raafat saatis ta.. Ta arvas, et sa oled haige.

AADIL: Mina olen haige?!

SAAMIA: Raafat sai niimoodi aru.. ja Doktor saabus tõesti..

AADIL: Kui ta tõesti saabus, siis miks ma ei kuule tema häält?!

SAAMIA: Ta on ju esikus.. Ma ütlesin sulle, et ta on esikus, ja palun ära lase tal enam kauem oodata!

AADIL: Lühidalt, sa tahad, et ma keeraksin lahti?!

SAAMIA: Loomulikult.. et tulla Doktori küsimuse juurde.

AADIL: Aitab sellest Doktori muinasjutust.

SAAMIA: Kas sa ei usu, et ta on siin?

AADIL: Kui ta on tõesti tulnud siia minu pärast, siis palun las ta kõnetab mind ise!

SAAMIA: Kas sa tahad, et ma tooksin ta siia.

AADIL: Kas see polekski kõige loomulikum?!

SAAMIA: Olgu pealegi.. (Kutsub) Umm Attiya.. Kutsu palun Doktor siia!

TEENIJA: Kohe proua.

            (Saamia hakkab arstiga kohtumiseks valmistudes kiiresti oma juukseid ja riideid seadma....)

TEENIJA: (Lävelt) Palun siia, Doktor!

SAAMIA: (Läheb talle vastu) Palun, Doktor!

DOKTOR: (Siseneb väikest kotti kandes) Tere hommikust!

SAAMIA: Tere hommikust!.. Paistab, et me oleme sind tülitanud ilma...

DOKTOR: Ei.. mitte sugugi.. Ma olin juba riides ja just välja minemas kui härra Raafat otsis mind telefonis.. Ma tulin otsekohe... Minu maja on teie omale väga lähedal.

SAAMIA: Me oleme äärmiselt tänulikud.. Aga..

DOKTOR: Ja kuidas härra Aadil ennast tunneb?

SAAMIA: Ta on tegelikult...

DOKTOR: Igal juhul saab ülevaatamisega selgeks.. Lubage?.. Kus ta on?

SAAMIA: Tema.. ta.. Ta on siin vannitoas.. Ma hõikan teda..

DOKTOR: Las ta peseb rahulikult.

SAAMIA: Ta ei pese.. ta.. üks hetk.. (Koputab vannitoa uksele) Aadil.. tee lahti.. kuule Aadil.. Doktor ootab.

AADIL: Kus ta on?

SAAMIA: Siin toas.. Vasta talle, Doktor!

DOKTOR: Härra Aadil!

AADIL: Jumal!.. Õige jutt!

DOKTOR: (Saamiale) Mis ta räägib?

SAAMIA: (Aadilile) Sa usud mind!.. Tee nüüd lahti!

AADIL: (Teeb lahti ja seisab vannitoa lävele) Doktor?!.. Ma olen tegelikult.. Mul on väga piinlik.

DOKTOR: Kuidas teie käsi nüüd käib, härra Aadil?

AADIL: Minul?.. Mul on hästi.

DOKTOR: Hästi?

AADIL: Muidugi.

SAAMIA: Aga ta tundis ennast hommikul veidi haiglasena.

AADIL: Mina?!

SAAMIA: Muidugi sina.. Hommikust alates pole su seisund olnud normaalne.

AADIL: Sa tead ka põhjust, miks.

SAAMIA: Põhjus pole oluline.. Doktor on siin ja asi on lõpetatud.. Ja sina oled igatahes tööle hiljaks jäänud.. Pole midagi katki, kui Doktor kirjutab sulle vaba päeva.. Kas pole nii, Doktor?

DOKTOR: Enne kui ma midagi määran, pean ma läbi vaatama.. palun siia voodile, härra Aadil!

AADIL: Aga ma..

SAAMIA: Kuula Doktori juttu, Aadil.. Ja lase ta vaatab sind läbi.

AADIL: Vaatab läbi?!.. Ja kui selgub, et...

SAAMIA: Igal juhul oled sa üle töötanud.

AADIL: Aga see pole piisav põhjus.

SAAMIA: Praeguseks sellest piisab.

AADIL: Ma eelistan et ta teaks tõelist põhjust.

SAAMIA: Tõelist põhjust?!

AADIL: Jah.. Tulge, Doktor...

DOKTOR: Kuhu?

AADIL: (Tõmbab teda vannitoa poole) Siia.

SAAMIA: Sa oled hull, Aadil!.. (Tõmbab Doktorit teiselt poolt tagasi) Palun, Doktor.. tulge...

AADIL: Jäta ta rahule, Saamia.. Lase ma teen talle teatavaks tõelise põhjuse.. (sikutab Doktorit) Tulge, Doktor...

SAAMIA: Ärge kuulake ta juttu, Doktor.. (sikutab Doktorit) Tulge...

DOKTOR: (Hämmeldunult nende kahe sikutamise vahel) Palun.. palun..

SAAMIA: Jäta Doktor rahule, Aadil.. See pole õige.

AADIL: Jäta ta ise rahule!

SAAMIA: Lase tal ennast läbi vaadata.. Sellepärast ta ju tuli.

AADIL: Ei.. Ma näitan talle hoopis tõelist põhjust.

SAAMIA: Aga sellel ei ole mõtet.. ei ole..

AADIL: Seda tuleb teha.

SAAMIA: Sa ei tea, mida sa teed.. Tulge siia palun, Doktor (sikutab Doktorit)..

AADIL: Aga Doktorit huvitab teada, mida ma tahan talle näidata.. ma olen selles kindel.. Palun, Doktor.. Kuulake mu juttu.. tulge.. (sikutab Doktorit)..

DOKTOR: Vabandage mind.. vabandage mind.. (Üritab neist vabaneda)..

SAAMIA: Mul on kahju, Doktor.. Aga.. Mu mees Aadil ei anna endale aru..

AADIL: Millest ma endale aru ei anna?.. Kuidas ei anna aru.. Ma tean täiesti, mida ma

teen.. Ja ma olen kindlalt otsustanud..

SAAMIA: Ma hoiatan sind, Aadil.. Ma hoiatan sind..

AADIL: Ma kannan kogu vastutuse.

SAAMIA: Olgu nii.. Oled vaba..

DOKTOR: (Hämmeldunult) Milles on küsimus.. Palun teid.. Öelge mulle?!

AADIL: (Tõmbab teda vannitoa poole) Tulge minuga, Doktor ja ma selgitan sulle, milles on küsimus.

DOKTOR: (Jahmatuses) Kuhu?

AADIL: (Vanni ees) Siia.. vaadake.. Mida te näete selle vanni sees?

DOKTOR: (Vaatab) Mitte midagi.. Seal pole vett.

AADIL: Muidugi pole seal  vett.. Aga kas seal pole midagi muud?

DOKTOR: Ei.. ei midagi.. see on tühi..

AADIL: Kuid sellestki hoolimata leidub seal midagi!?

DOKTOR: Midagi?!.. Nagu näiteks?

AADIL: Kas teile paistab see täiesti kirgas lumivalge?

DOKTOR: Jah.. täiesti..

AADIL: Aga te ei või öelda, et see oleks täiesti puhas..

DOKTOR: Ja kas mina peaksin kritiseerima teie puhtust?!

AADIL: Tänan viisakuse eest.. Aga ilmselge tõsiasi on, et vannis on midagi musta.

SAAMIA: Sa tunnistad nüüd, et see on must ja tuleb ära koristada?

AADIL: Mustus on üks ja selle ärakoristamine hoopis teine asi!

DOKTOR: (Vaatab neid arusaamatult) Vabandage mind..

AADIL: Vaadake siia vanni, Doktor ja te saate aru!

DOKTOR: (Vaatab tähelepanelikult)?..

AADIL: Kas te ei näe seal midagi liigutavat?

DOKTOR: (Huvitult) Prussakas..

AADIL: Prussakas?... Hiilgav..

DOKTOR: Aga mis siis?..

AADIL: See prussakas, Doktor, ongi kogu asja iva.

DOKTOR: Kogu asja iva?

AADIL: Vaadake teda hästi, Doktor.. Mida te märkate temas?

DOKTOR: Mis suhtes?

AADIL: Käitumise suhtes.

DOKTOR: Tema käitumise?

SAAMIA: Ole sina vait, Aadil.. lase ma seletan Doktorile..

AADIL: Ei.. palun, Saamia.. Luba minul rääkida...

SAAMIA: Ja miks mina ei või rääkida?.. Ma vähemalt ei valeta..

AADIL: Ja kas mina valetan?

SAAMIA: Ära tõrju mind kõrvale.. lase mina räägin.. sest sina ei ole parem seletaja kui mina.

AADIL: Loomulikult.. aga ainult mina..

SAAMIA: Sa töötad mulle täna pidevalt vastu.. mõttetul viisil..

AADIL: Ma ei tööta sulle vastu.. ma ei mõtle seda nii.. vaid ainult..

SAAMIA: Ainult mida?.. Kuula, Doktor

AADIL: Üks hetk, Saamia palun!.. Lase mina räägin esimesena.. Sest minul on teistsugune seisukoht..

SAAMIA: Minul on samuti oma seisukoht..

AADIL: Loomulikult... loomulikult.. sinu seisukoht on hinnatud.. väga hinnatud.. aga luba mulle üks minut.. minut, mitte rohkem.

SAAMIA: Ei.. ega mitte pooltki minutit..

AADIL: Palun, Saamia..

SAAMIA: Pole võimalik..

AADIL: Saamia!..

DOKTOR: Kuulge kaimud.. Pole põhjust kõigeks selleks lahkheliks.. seletage mulle kõigepealt, milles asi täpselt on...

SAAMIA: Asi on selles; Doktor...

AADIL: Kelle pärast Doktor on siia tulnud?.. Kas mitte minu pärast?!.. Öelge mulle, Doktor.. Keda te vaatama tulite?..

DOKTOR: Teid..

AADIL: Mind.. Siis olen mina see , kes teile seletab.

DOKTOR: Teie või proua.. Oluline, et ma asja teada saaksin.       

SAAMIA: Kuuled, Aadil.. mina või sina.. ja kuna mina olen naine, siis minul on eesõigus.

AADIL: Isegi selles, inimesed.. isegi minu haiguses?!

SAAMIA: Nüüd sa tunnistad, et oled haige?

AADIL: Doktori arvates.. sest Doktor tuli muidugi sellepärast, et majas oli haige.. ja oletatav haige olen mina.. Kuid tegelikult, Doktor...

SAAMIA: Tegelikult on ta...

AADIL: Tegelikult olen ma...

SAAMIA: (Tigedalt) Ja mis siis veel, Aadil.. palun.. Ära sunni mind...

AADIL: Olen süüdi.. süüdi.. nagu alati.. sest mina olen alati süüdi.

DOKTOR: Oluline on.. milles asi, kaimud..

SAAMIA: Mul on kahju, Doktor... Me kaotame palju teie tööaega..

DOKTOR: Ei.. sugugi mitte.. ainult.. ma tahaksin saada aru..

SAAMIA: Saate aru, Doktor.. te saate.. Kui tema jääb hetkeks vait, suudan mina teile seda seletada.

AADIL: Vastupidi..

SAAMIA: Mis asi on vastupidi?!

AADIL: Kui mina jään vait, siis ta ei saa asjast aru.

SAAMIA: Sa mõtled, et mina olen võimetu talle seletama.. või sa mõtled, et mina olen eksitaja, valetaja ja võltsija?!

AADIL: Jumal ei!.. Kas ma võiksin kunagi sellist mõelda?!

DOKTOR: Lubage mul.. lubage mul.. ära lõpetada kogu see tüli.. laske mul see asi ise teada saada.. Palun, härra Aadil.. heitke palun voodile, et ma teid läbi vaadata saaksin.. ning ma saan ise tõe teada..

AADIL: Ei, Doktor.. tõde ei ole voodi peal.. tõde on siin vannis.

DOKTOR: Vannis?!

AADIL: Jah.. selles vannis.. see prussakas.

DOKTOR: Lubage  mind.. vabandage mind.. mina.. ma ei saa mitte midagi aru...

SAAMIA: Vabandatav.. muidugi pole võimalik niimoodi aru saada..

AADIL: Ma selgitan asja paari sõnaga.. kuulake, Doktor.. vaadake hästi seda prussakat.. ja öelge mulle, mida ta praegu teeb?

DOKTOR: (Vanni vaadates) Mida ta teeb?.. Ta ei tee midagi..

AADIL: Vaadake tähelepanelikult, Doktor.

DOKTOR: Mis on täpsemalt selle kõige mõte?

SAAMIA: Aadil mõtleb, et...

AADIL: Ei.. ei.. lase Doktoril see ise läbi vaadata.

DOKTOR: (Vaatab tükk aega vanni) Läbi vaadata?

AADIL: Jah.. kas te ei märka näiteks, et prussakas üritab midagi?..

DOKTOR: Muidugi.. Ta üritab vannist välja pääseda..

AADIL: Suurepärane...suurepärane.. Saimegi kätte.

DOKTOR: (Vaatab teda) Mille me kätte saime? 

AADIL: Kogu selle asja saladuse.

DOKTOR: (Noogutab pead) Mõistan.. mõistan.. kogu asi on nüüd selge.

AADIL: Te saate aru, mida ma mõtlen, Doktor?.. See on lähtepunkt.. ja ma selgitan teile oma seisukoha...

DOKTOR: Ei.. ei.. pole vaja selgitada.. ma sain aru.. (Lahkub vannitoast ja sosistab Saamiale) Kas tohiks sinuga paar sõna..

SAAMIA: (Järgneb talle) Loomulikult, Doktor.. Palun!..

DOKTOR: (Sosistades) Ta on tõesti üle töötanud.. Mitu tundi ta tehases hõivatud on?

SAAMIA: Niipalju kui harilikult.. Aga tema saladus on miski muu.

DOKTOR: Kas ta tegeleb millegi teise asjaga?

SAAMIA: Ta valmistab ette oma doktoriväitekirja.. aga tema olukord on...

DOKTOR: Mõistan, mõistan.. Ta tõesti vajab puhkust.. Ma kirjutan talle välja kõik vajaliku.. Vabandust, härra Aadil!

AADIL: (Tuleb vannitoast välja) Jah, Doktor?

DOKTOR: Ei midagi.. ainult minu amet kompanii arstina kohustab.. ma olen külastanud teid kodus.. Ma pean tegema läbivaatuse.. lihtsalt tegema.. et näidata oma siinviibimist, muidu...

AADIL: Aga ma ei ole haige.

DOKTOR: Ma tean seda.. Kuid minult nõutakse aruande esitamist.. ja aruanne peab näitama, et läbivaatus on tehtud.

AADIL: Kas te tulite siia ametlikult?

DOKTOR: Loomulikult.

AADIL: Ah..Sellisel juhul ma pean teid aitama.. aga.. mida te oma aruandesse kirjutate, kui ma haige ei ole?

DOKTOR: Jätke see minu hooleks.. palun siia voodile kõigepealt.                        

(Aadil sirutab ennast voodile, Doktor hakkab teda kuuldetoruga kuulama, koputama, katsuma jne...)

AADIL: Ma olen viimastel aastatel kaalus juurde võtnud.

DOKTOR: Seda on näha.. Te jääte enne lõdvaks kui vanaks..

SAAMIA: Talle on kasvanud paras vats!..

AADIL: Rasvasest söögist.. Umm Attiya toitudest!

DOKTOR: Aga võibolla samuti sportimise puudumisest...

AADIL: Mul pole aega sportimiseks..

DOKTOR: Te koormate tööd tehes ennast üle..

AADIL: Ma olen kohustatud.

DOKTOR: (Uurib tema rinda ja selga kuuldetoruga) Hingake sisse.. sügavalt.. aitab.. aitab.. Kas te suitsetate?

AADIL: Natukene.

DOKTOR: Joote palju kohvi?

AADIL: Paar tassi päevas.

DOKTOR: Alkohol?.. Narkootikumid?

AADIL: Ei.. ei.. ei kunagi.. ei kunagi..

DOKTOR: Olete muidugi öösiti kaua üleval..

AADIL: Mõnikord.. kui minu töö seda nõuab.. kuid igal juhul mitte kauem kui keskööni.

DOKTOR: Ja kas te magate rahulikult?

AADIL: Nagu kott..

DOKTOR: Ja kas unenäod on painavad?

AADIL: Ei painavad ega meeldivad.. Ma ei näe üldse und..

DOKTOR: Võibolla te näete und, aga ei mäleta unenägusid..

AADIL: Võimalik..

DOKTOR: Ega te ei kannata millegi ebameeldiva all?

AADIL: Ei.. ei kunagi..

DOKTOR: Tänan.

(Doktor hakkab teises toa nurgas retsepti kirjutama..)

SAAMIA: (Läheneb Doktorile) Kas kõik on hästi, Doktor?

DOKTOR: Hästi.. Tema tervisega on, Jumal tänatud, kõik suurepäraselt korras.. temaga pole üldse midagi lahti.. Ma kirjutan talle mõned rahustid välja ja määran talle kolm vaba päeva.

SAAMIA: Kolm päeva?!

DOKTOR: Vähe?

SAAMIA: Vastupidi, palju.. rohkem kui vaja.

AADIL: (Kargab jalule) Mis asja on rohkem kui vaja..

SAAMIA: Doktor tahab määrata sulle kolm vaba päeva!

AADIL: Kolm päeva?!

SAAMIA: Piisab ühest päevast, Doktor.

AADIL: Muidugi ühest päevast. Ka seda päeva polnuks vaja, Doktor, kui te poleks tulnud.. see olgu teie siiatuleku õigustamiseks.

DOKTOR: Olgu nii.. üks päev, härra.

SAAMIA: Tänan, Doktor.

DOKTOR: Tingimusel, et te lebate voodis.

AADIL: Leban voodis?!

DOKTOR: Igatahes.

AADIL: Ja miks igatahes?!

DOKTOR: Täielik puhkus ja täiuslik rahu..

AADIL: Aga kui ma leian täieliku puhkuse ja täiusliku rahu mingis teises kohas?

DOKTOR: Kus?

AADIL: Näiteks vannitoas?

SAAMIA: Kuulete, Doktor?.. Ta veedab oma päeva vannitoas..

DOKTOR: Pole midagi halba, kui ta võtab kuuma vanni.. see aitab tal puhata.

SAAMIA: Ta ei võta üldse vanni.. ei kuuma ega külma.

DOKTOR: Ja mida ta siis vannitoas teeb?

SAAMIA: Küsige temalt..

AADIL: Ma vaatlen prussakat.. Mis siis sellest?!

SAAMIA: Kuulsite oma kõrvadega, Doktor?

DOKTOR: Prussakat?!.. Jälle?

AADIL: Tulge minuga vanni juurde ja ma selgitan teile..

DOKTOR: (Vaatab oma kella) Teine kord.. Aeg on otsas.. ja mul on kiireid tegemisi ees.

AADIL: Minu selgitus ei kesta kauem kui üks minut.

DOKTOR: Ma luban teid varsti jälle väisata.. Kui teie närvid, Jumal aidaku, on maha rahunenud.

AADIL: Minu närvid on väga rahulikud.. Soovin, et te jääksite vähekeseks, et ma...

DOKTOR: Ma tulen tagasi.. ma tulen tagasi..

AADIL: Millal?

DOKTOR: Pärast lõunat.. pärast lõunat.

AADIL: Kui te tulete pärast lõunat, on kõik asjad muutunud.

DOKTOR: Mis on muutunud?

AADIL: Prussakas.. on hävitatud.. Kas te arvate, et mu naine jätab asjad omale kohale?

SAAMIA: Loomulikult.. Pole võimalik, et sa takistaksid mul terve päeva vannituba kasutada.. see oleks mõttetu.

AADIL: (Doktorile) Kuulsite?

SAAMIA: Öelge oma arvamus, Doktor!.. Kas ma ei peaks minema tehasesse tööle?.. Kas ma pole oma kõrgeaulise tõttu juba piisavalt hilinenud..

AADIL: Doktor... Mina ei ole tema hilinemise põhjus.. Tema hiljaksjäämise põhjus on muu.. Küsige temalt, mis!

SAAMIA: Mis see muu põhjus siis on?!

AADIL: Sinu vannivõtmise nõudmine täna.

SAAMIA: Küsige temalt, Doktor.. mis on põhjus, miks ma täna vanni pole võtnud?

AADIL: Ma ütlen teile põhjuse, Doktor.. Põhjus on, et ta tahab hävitada seda prussakat.

SAAMIA: Palun väga, Doktor!

DOKTOR: Tõsi on, et küsimus...

AADIL: Ma olen kindel, et teie tunnistate tõe poolel.. sest küsimus on ilmselge.

SAAMIA: Muidugi ilmselge.. kuid ära ürita mõjutada doktorit.. sest ta saab kõigest aru.

AADIL: Ma ei ürita Doktorit mõjutada.. sina oled see, kes algusest peale on üritanud teda mõjutada.. Aga ta mõistab täiesti, mida ma mõtlen.

SAAMIA: Kas tõesti?

AADIL: Loomulikult.

SAAMIA: Öelge, Doktor.. Kas te tõesti saate temast midagi aru?

AADIL: Aga kas te, Doktor, olete saanud temast midagi aru?

SAAMIA: Vastake, Doktor!

AADIL: Jah.. vastake!

DOKTOR: (Segaduses nende kahe vahel) Mina tegelikult.. tegelikult ma...

AADIL: Kuulake, Doktor.. Asja iva on paaris sõnas.. aseta ennast samasse olukorda.

DOKTOR: Teie olukorda?

AADIL: Prussaka olukorda.

DOKTOR: (Haarab kiiresti oma koti) Ei.. Lubage palun..

(Tormab välja, kuna Aadil ja Saamia talle järele hüüavad...)

SAAMIA: Oodake, Doktor!

AADIL: Üks hetk, Doktor!

(Eesriie)

KOLMAS VAATUS

“Prussaka saatus”

(Sama pilt.. möödunud on vähem kui minut.. Aadil ja Saamia naasevad tuppa Doktori rutaka lahkumise järel....)

AADIL: Miks Doktor sellisel viisil lahkus?!

SAAMIA: Küsi seda iseendalt!

AADIL: Mina küsigu iseendalt?!.. Mida?.. Kas ma tegin midagi valesti?

SAAMIA: Sina?!.. Sellest tunnist alates, kui me üles ärkasime, pole sa lõpetanud asjade valesti tegemist.

AADIL: Jumal tänatud!

SAAMIA: Me ärkasime täna hommikul Jumala rahus.. olime valmis väljuma, et tööle minna.. ja siis kõrgeauline tekitab meile sellise mõttetu viivitamise!

AADIL: Kas mina olin see, kes selle tekitas?

SAAMIA: Sinu prussakas!

AADIL: Ja kas mina olin see, kes ta vanni asetas?!

SAAMIA: Vähemalt, et.. sinul on päev vaba.. Päev haigepuhkust.. Mis puutub minusse, siis ma pean kindlasti oma tööle minema.. On õige, et ma olen hiljaks jäänud.. aga ma vabandan kõigest hingest seal sinu haigusega ja kompanii arsti koduvisiidiga.

(Doktor ilmub tagasi...)

DOKTOR: Vabandage mind!.. Ma lahkusin üsna ebaviiskal kombel.

AADIL: Ei.. ärge vabandage, Doktor!

DOKTOR: Ma kartsin hilineda oma ülejäänud töödele.. kuid järele mõtelnult leidsin, et minu olulisem kohustus lasub siin.. Sellepärast tulin kiirelt tagasi ja palun teilt luba jätkata juhtumi läbivaatust.

SAAMIA: Olge lahke, Doktor.

DOKTOR: Ma sooviksin jääda nelja silma alla prouaga.. Kas lubate, härra Aadil?

AADIL: Loomulikult.. loomulikult.. Ma lähen vannituppa..

DOKTOR: Head puhkust!

(Aadil läheb vannituppa ja lukustab enda järel ukse.. Ta uuendab huviga oma vannivaatlusi.. Teeb kätega zeste ja viibutusi prussaka liikumist jälgides.. Justnagu keegi, kes jälgib malemängu..)

SAAMIA: Kas midagi on halvasti, Doktor?

DOKTOR: Ma tahaksin esitada teile mõningaid küsimusi.

SAAMIA: Palun!

DOKTOR: Võibolla on minu küsimused pisut ahistavad.. sest nad puudutavad isiklikke teemasid.. Kuid minu amet praktiseeriva arstina nõuab minult.. Kas ma tohin küsida?

SAAMIA: Loomulikult, Doktor.. Palun!

DOKTOR: Milline on teie arvamus oma mehe isiksusest?

SAAMIA: Mis seisukohalt?

AADIL: Tugevuse ja nõrkuse seisukohalt?

SAAMIA: Kelle suhtes?

DOKTOR: Teie suhtes muidugi.

SAAMIA: Ma arvan, et tema isiksus on minu omast nõrgem.

DOKTOR: Ja kas tema teab seda?

SAAMIA: Kindlasti.

DOKTOR: Kas ta on seda sulle otse öelnud?

SAAMIA: Ei.. aga ta tunneb seda oma sisimas.

DOKTOR: Kuidas te seda teate?

SAAMIA: Ta väidab kogu aeg, et mina surun teda alla.. ja sunnin teda oma käskudele alluma.. ja et ma türanniseerin teda.

DOKTOR: Kas te türanniseerite teda?

SAAMIA: See on see, mida tema ütleb.

DOKTOR: Niisiis ta usub või kujutleb, et te türanniseerite teda?

SAAMIA: Jah..

DOKTOR: Minu diagnoos oli asjakohane..

SAAMIA: Milline diagnoos?

DOKTOR: See prussaka küsimus!

SAAMIA: Mis seos nendel on?

DOKTOR: Teie tahate prussakat hävitada.. ja tema tahab päästa seda teie käte vahelt.

SAAMIA: Te mõtlete,  Doktor...

DOKTOR: Jah.. Oma alateadvuses on ta samastanud ennast prussakaga.. ja see ongi tema huvi ja kiindumuse saladus.

SAAMIA: Hämmastav!.. Kas te ise usute seda, Doktor?

DOKTOR: Ei või olla muud põhjust.

SAAMIA: Aga...

DOKTOR: See on väga tüüpiline, ilmselge, tüüpilise psühholoogiateooria näide.. Mina ei ole psühholoogi väljaõppega.. kuid ma olen uurinud seda erahuvina.. ning on kena õnn, et ma täna sellise juhtumiga kokku puutusin.

SAAMIA: Kas te olete kindel, et see juhtum on psühholoogiline?

DOKTOR: Tüüpiline juhtum..

SAAMIA: Ja kas sellele on ravim olemas?

DOKTOR: Selle ravi on lihtne... eriti lihtne.

SAAMIA: Kõik, mida te käsite, ma teen otsekohe...

DOKTOR: Ravi ei nõua rohkemat, kui teie abikaasa veenmist, et ei ole mingisugust sarnasust tema ja prussaka vahel.

SAAMIA: Ja kuidas ma teda veenan?..

DOKTOR: Siin ongi küsimus.

SAAMIA: Igatahes tuleb välja mõelda mingi moodus.

DOKTOR: Ennekõike tuleb teil omalt poolt prussakale kaasa tunda.

SAAMIA: Prussakale kaasa tunda?!

DOKTOR: Igal juhul.. Sest igasugune teiepoolne vägivald prussaka suhtes on teie mehe vaatevinklist vägivald tema isiku suhtes.

SAAMIA: Aga see on ju hullumeelsus.

DOKTOR: Loomulikult.. See on patoloogiline juhtum..

SAAMIA: Kuid ta on täiesti normaalne.. Kuni tänase hommikuni poleks ta saanud olla kogu oma käitumise poolest kenamini tasakaalustatud.. täites laitmatult oma kohustusi kompaniis..

DOKTOR: Ta on tõepoolest äärmiselt tasakaalustatud ja suudab alati oma kohustustega kompaniis toime tulla, nagu harilikult, kõige kenamal viisil.. Mul pole selles mingit kahtlust.

SAAMIA: Siis on tema isiksus ju normaalne?

DOKTOR: Normaalne igas suhtes.. välja arvatud ühes.. see on prussaka küsimuses..

SAAMIA: Õige.. Niipea, kui tal tuleb prussakas meelde, ta kohe...

DOKTOR: Kui kohe ilmnevad veidrused tema kõnes ja tegudes.

SAAMIA: Tõepoolest.

DOKTOR: Kuid isegi kui see on niimoodi, pole vaja sattuda paanikasse.. Väikese tarkuse, kannatlikkuse, lahkuse ja korraldamisega me suudame kiiresti saavutada parima tulemuse.

SAAMIA: Ma teen kõik, et tarkusest ja kannatlikkusest kinni pidada.. Olen lahke ja korraldan kõik, mida ta tahab..

DOKTOR: Seda just ongi nüüd vaja.. hakakem katsetama.

SAAMIA: Jah.. Katsetagem.

DOKTOR: Esimeseks meil tuleb minna tema juurde ja osa võtta sellest, mida ta teeb.

SAAMIA: (Läheb, Doktor tema järel ja koputab õrnalt vannitoa uksele) Aadil!..

AADIL: (Tõuseb püsti ja teeb neile lahti) Kas te olete oma eravestluse lõpetanud?

SAAMIA: Jah.. Doktor soovitas mulle..

DOKTOR: Teatud toitumisreziimi järgimist.. Ma tahaksin, et te saaksite kerest veidi saledamaks.

AADIL: Saledamaks?.. Mina?!..

DOKTOR: Aga miks mitte?.. Kas te tahate oma keha lõdvaks jättagi?

AADIL: Kas mu naine kaebas minu kere üle?!..

DOKTOR: Ei.. meditsiiniliselt.. Sest kehakaalu suurenemine kutsub esile letargiat.. Ent teie vajate energiat.

AADIL: Ma olen äärmiselt energiline.. ma olen väga energiline.. Selle tõestuseks olgu, et ma ärkan hommikul varem, kui heliseb äratuskell.. Küsige Saamialt.

SAAMIA: Õige..

DOKTOR: Te siis tunnistate, et teie abikaasal on selline voorus?

SAAMIA: Kahtlemata.. ta on äärmiselt energiline.

DOKTOR: Kas te kuulsite, härra Aadil?.. Teie naine ütleb teie kohta häid sönu.

AADIL: Ta ei suuda eitada minu energilisust.. muidugi pole ma nii energiline kui see prussakas.

DOKTOR: Prussakas.. ah.. muidugi..

AADIL: Vaadake, Doktor.. vaadake, Saamia.. ta heitleb lakkamatult.. sama jõuliselt.. sama vastupidavusega.. Ma oleksin oodanud, et ta kustub.. või katkeb ära.. kuid ei iial.. ei iialgi.. ei iialgi...

SAAMIA: (Vaatab vanni teeseldud huviga) Ta on tõesti.. südikas.

AADIL: Milline südikus!...

SAAMIA: Ma olen hakanud teda armastama...

AADIL: Armastama?

SAAMIA: Jah.. Kas tema südikus ei vääri siis armastust?!  

AADIL: Sa tahtsid teda putukamürgiga ära hävitada..

SAAMIA: Ma olin rumal.

AADIL: Jumal tänatud!..

SAAMIA: Vaata tema vurrusid.. need on ilusad!

AADIL: Kelle vurrud?!

SAAMIA: Prussaka omad muidugi.

AADIL: Tema vurrud on ilusad?

SAAMIA: Kas sa ei arva seda?

AADIL: Kas sa teed minu üle nalja?!

SAAMIA: Mina sinu üle?!.. Ei.. ma vannun sulle, Aadil!.. Ära vihasta.. ma vannun, et ma ei tee sinu üle nalja.. ma ei tee absoluutselt praegu nalja.. minu jutt on siiras.. ja kui ma ülen, et ma imetlen tema vurre, siis on kindel, et ma mõtlen seda tõsiselt.

AADIL: Ja millal sa tema vurrude ilu avastasid?!

SAAMIA: Siis.. sel hetkel, kui.. ma hakkasin teda tähelepanelikult vaatama.

AADIL: Mina isiklikult olen teda tähelepanelikult vaadanud hommikust peale, aga pole temas avastanud mingisugust ilu!

SAAMIA: See on sinust tagasihoidlik..

AADIL: Tagasihoidlik?!.. Minust?!.. Mis seoses?..

SAAMIA: Ei.. ei midagi.. ei.. ei..

DOKTOR: Kindla peale.. ei ole üldse mingit seost..

AADIL: (Vaatab neid) Millest kogu see segadus..

SAAMIA: Ei midagi, Aadil.. kõik on normaalne.. kogu asi on selles, et mina ja Doktor mõistame täielikult sinu seisukohta..

DOKTOR: Just.. just..

AADIL: (Kahtlustava pilguga) Ja missugune on minu seisukoht?..

SAAMIA: See on.. see on, et see prussakas..

DOKTOR: Et selle prussaka suhtes ei tohi vägivalda tarvitada.

SAAMIA: Jah.. jah..

AADIL: Ei, Saamia.. ma arvan, et te ei mõistnud mind täiesti.. Ma selgitan sulle ja Doktorile...

SAAMIA: Ei.. pole vaja, Aadil.. pole vaja.. me mõistame.. ja hindame seda.. ja kõik asjad lähevad, Jumal tänatud, oma normaalsesse olukorda tagasi.. natukese tarkuse ja kannatlikkusega..

AADIL: Jah.. natukese kannatlikkusega.. kõik mida vaja, on natuke kannatust.. sest asi võib veidi veel jätkuda.. kuid igal juhul on see huvitav ja ärgitav.. ma ei tüdine vaatamast ega vaatlemat.. ja niikaua kui see prussakas heitleb oma heitlust kitsikusest väljapääsemiseks, pole meile lubatav teda hävitada.

SAAMIA: Ja kes ütles, et meie ta hävitame.. vastupidi, Aadil.. Ma hoolitsen tema eest kõige oma tähelepanuga.. Ma ohverdan ennast tema eest..

AADIL: Sa ohverdad iseennast!.. Palun, Saamia.. pole vaja naljatada..

SAAMIA:Üldsegi mitte, Aadil, üldsegi mitte.. mida ma peaksin tegema veenmaks sind, et ma ei tee üldse nalja?!..

AADIL: Kõigest hoolimata.. selle prussaka heitlus äratab minus austust..

SAAMIA: Aga kes ütles, et meie austame teda sinust vähem?!.. Täiesti võrdselt.. ja võibolla me austame ja hindame teda rohkem kui sina.. Kas pole nii, Doktor?

DOKTOR: Loomulikult.. loomulikult..

AADIL: Rohkem kui mina?.. Ei.. ma ei usu..

SAAMIA: Aga miks mitte?

AADIL: Mina olen teda silmitsenud juba varajasest hommikutunnist.. ning jälginud kõiki ta liigutusi.. mind hämmastab, kui palju jõudu on temasse talletatud.. imetlusväärne jõud..

SAAMIA: Ma olen sinuga päri, Aadil.. sellega seoses ma leian, et ta on imetlusväärselt tugev isiksus.

AADIL: Tugev isiksus?!

SAAMIA: Kas sa ei arva nii?..

AADIL: Kas sa ei arva, et on liialdus öelda, et ta on isiksus..

SAAMIA: Ausõna Aadil, ta on tugev isiksus.. sa pead uskuma.

AADIL: Kuule, Saamia.. ära aja hinnanguid segamini.. Tõsiasi, et prussakas on tugev ja vastupidav, on vastuvõetav ja mõistlik.. kuid öelda, et ta on isiksus.. ei.. see läheb liiga kaugele!

SAAMIA: Ma jään endale kindlaks, et ta on isiksus.. ja võibolla on tema isiksus tugevam kui minu isiksus.. Oleksite te selle väitega nõus, Doktor?

DOKTOR: See on vägagi mõeldav.

AADIL: Mis asi on vägagi mõeldav, Doktor?.. Et selle prussaka isiksus on Saamia isiksusest tugevam?!..

DOKTOR: Härra Aadil, ärge hinnake oma proua abikaasa isiksuse tugevust üle.. kogu meie lugupidamise juures tema vastu.

AADIL: Ma ei hinda üle kuid.. aga võrrelda minu naist prussakaga?!

SAAMIA: Ma olen võrdlusega nõus, Aadil.. olen nõus.

AADIL: Küsimus ei ole nõusolemisest või mitte nõusolemisest.. me räägime võrdlusest kui sellisest.

SAAMIA: Aga miks me selle võrdluse hülgaksime.. sellal kui see prussakas tõepoolest äratab austust?.. See teeb mulle au.

AADIL: Kas me oleme tagasi naljatamise juures?!..

SAAMIA: Üldsegi mitte, Aadil, ma vannun sulle.. ma olen täiesti tõsine, küsi Doktorilt.

AADIL: Kuule Saamia.. kui sõnad kaotavad oma hariliku tähenduse, siis kaotab ka iga asi oma tõsiduse.. Mulle hakkab tunduma, et sina mestis Doktoriga pilkate minu ideid.

DOKTOR: Jumal hoidku, härra Aadil!

SAAMIA: Ei, härra Aadil, palun.. ära süüdista niimoodi Doktorit.. Tema oleks viimane inimene, kes haavab sinu eneseväärikust.. Ta poleks ju jätnud pooleli oma teised tööd ja pühendanud meile kogu oma aja ainult selleks, et sinu ja sinu ideede üle nalja heita.

DOKTOR: Vastupidi.. ma.. tegelikult ma..

SAAMIA: Ärge ütelge midagi, Doktor.. teie tunded on meile teada.

AADIL: Mul on kahju.. Ma kahtlemata mõistsin midagi vääriti.

SAAMIA: Kindlasti, Aadil, oleme me sinuga kõiges sama meelt.. meie vahel pole enam mingisuguseid arusaamatusi.. Prussakas on meie kiindumus, nagu see on sinugi kiindumus.

AADIL: Minu kiindumus?

SAAMIA: Jah.. ja lugupidamisest tema ja sinu vastu ma kavatsen täna mitte vanni minna.. kindlustamaks sulle, et ma ei katsu tema kallal vägivalda tarvitada.

AADIL: Tänan.

SAAMIA: Kas see ei rõõmustagi sind?

AADIL: Muidugi rõõmustab see mind.

SAAMIA: Kõik, mis sind rõõmustab ja rahustab, ma teen seda otsekohe.

AADIL: Millest nüüd kogu see leplikkus?

SAAMIA: Ma kahetsen kõiki oma mõtlematusi.

AADIL: Mis mõtlematusi?

SAAMIA: Ma pole mitte alati olnud sinuga lahke.

AADIL: See on sinu õigus naise ja abikaasana.. kuid minu kohustus mehe ja abikaasana on see välja kannatada.

SAAMIA: Ei.. nüüdsest peale sa ei pea kannatama.. ma ei pane sind välja kannatama.

AADIL: Mis nüüd on juhtunud?!.. Mis maailmaga on lahti läinud?!

DOKTOR: Teie naine on üks parimatest naistest, härra Aadil.. ja ta on teile kuulekas, pimedalt kuulekas.

AADIL: Mis ajast alates?!

SAAMIA: Tänasest alates.

AADIL: Ja miks just tänasest?

SAAMIA: Sest ta.. sest ma...

DOKTOR: Sest ta loomulikult ei taha näha teid haigena.

AADIL: Aga ma ei ole haige.

DOKTOR: Muidugi.. muidugi.. te ei ole üldsegi haige.

SAAMIA: Doktor mõtles, et sa...

DOKTOR: Tõepoolest.. ma mõtlen, et on ilmselge, et te pole haige.. see ilmnes teie läbivaatamisel.. selles võite kindel olla.. Pigemini on kogu mõte haiguse kujutlemise kõrvaldamises, mitte haiguse enese... Pelgalt Doktori nägemine omas kodus, kes on tulnud sinu pärast, on pannud teie naise tundma teie vastu teatavat...

SAAMIA: Jah.. jah.. Lihtsalt nähes, et sa vajad haiguspuhkust.

AADIL: Ma ei vaja haiguspuhkust.. Doktor määras selle mulle.. lihtsalt oma aruannet kirjutades.. aga minul ei ole vaja mingit puhkust.

DOKTOR: See on õige.. õige..

SAAMIA: Igatahes, Aadil, ma olen tõesti eiranud sinu sinu õigusi.

AADIL: Mõnikord..

SAAMIA: Ma tunnistan seda.

AADIL: Sa siis ei lähe enam vannituppa enne mind?!

SAAMIA: Ei.. ei kunagi.. muidugi mitte.

AADIL: Sa ei ütle mulle, et tee hommikusöök valmis?!

SAAMIA: Ei, muidugi mitte.. muidugi mitte.

AADIL: Ei suru oma tahet ja käske minule peale?!

SAAMIA: Muidugi mitte.. muidugi mitte.. muidugi mitte.

AADIL: Ja mis on selle äkilise muundumise saladus?!

SAAMIA: Ma ei teadnud, et minu selline käitumine sinuga viib seesuguste tulemusteni!

AADIL: Milliste tulemusteni?!

DOKTOR: Ta mõtleb.. ta mõtleb sinu vihastamisi.

AADIL: Aga ma ei ole vihane.. ma olen mõnikord kannatanud sinu käitumist tüdimusega.. jah.. ma olen olnud paljudel kordadel olnud tüdinud.. kuid ma pole olnud vihane.

DOKTOR: Sa oled selle alla surunud.

AADIL: Alla surunud?

DOKTOR: Surunud sügavale iseendasse.. ja see surutus.. see viib.. viib..

AADIL: Viib milleni?

DOKTOR: Viib.. häiritud tasakaaluni.

AADIL: Tõesti.. häiritud tasakaaluni.. kuid ainult hooti.

SAAMIA: Võibolla on su hinge midagi settinud..

AADIL: Sinu pärast?!.. Ei.. üldsegi mitte.

SAAMIA: Ma usun, et täna hommikul sa peaaegu vihkasid mind.

AADIL: Mina vihkasin sind?!...

SAAMIA: Jah.. selle putukamürgi pärast..

AADIL: Kas sa nimetad seda vihakamiseks?!... Lihtsalt kerge tüdimus.. põhjusel, et sa tahtsid hävitada seda prussakat!

SAAMIA: Ma ei mõistnud selle tähtsust.

AADIL: Ja kas sa nüüd tõesti mõistad selle tähtsust?

SAAMIA: Kindlasti.

AADIL: Ma kahtlen selles!..

SAAMIA: Aga miks sa kahtled?

AADIL: Sest sa ei silmitse seda piisava huviga.. Vaata!.. Nüüd on ta näiteks hakanud tegema vanni põhjas pikki seisakuid.. Mida see tähendab?

SAAMIA: (Vaatab huviga) See tähendab, et ta...

AADIL: Et ta on hakanud puhkama.

SAAMIA: Jah..

AADIL: Pärast seda kauakestvat pingutust ta vajab paratamatult puhkepause.. Ta seisab seal kükakil, nagu näed.. liigutab vaikselt oma vurre.. enne kui ta uuesti jälle ronima hakkab.

DOKTOR: (Vaatab huviga) Ta hakkab tõesti ennast aeglaselt liigutama, sätib ronima.

SAAMIA: Tõsi.. Näe, ronib..

AADIL: Pange hästi tähele.. pange tähele punkti, millel ta libisema hakkab.

SAAMIA: Jah.. jah.. seesama punkt.. see on.. ennäe, ta libiseski.

DOKTOR: Ja kukkus põhja, oma paika.

AADIL: Vaadake.. Ta tõuseb oma komistusest.. ja hakkab uuesti ronima.

SAAMIA: Ja ta libiseb jälle.. näe.. näe.. ta libastubki.. vaene tegelane!.. Ta teeb sama asja hommikust peale.

AADIL: Ja võibolla ööst alates.. sest kui me ärkasime, me leidsime ta vannis.. Ta peab siis olema siia kukkunud öö jooksul.

SAAMIA: Mul on üks küsimus, Aadil.. Kas võib?

AADIL: Loomulikult, Saamia, küsi!

SAAMIA: Kas sa pole mõelnud teda sealt päästa.

AADIL: Teda päästa?!.

SAAMIA:  Jah.. miks sa ei päästa teda?!

AADIL: Ta päästab ennast ise.

SAAMIA: Aga kuidas ta ennast ise päästab?!.. Ta ei suuda seda ealeski.. sest kogu selle aja on ta üritanud edutult.. Vann on ju tühi ja libe, talle ei oleks midagi üles ronida, kui seinad nii libedad ei oleks - ta libastub nende peal.

AADIL: See sõltub temast enesest.

SAAMIA: Aita teda väheke.. aita teda kuidagi.. Pane näiteks käterätiku ots vanni siise rippuma.. vöi too talle pael ja riputa.. või üksköik, mis muu asi, mis aitaks tal välja pääseda.

AADIL: Aga miks me peaksime seda tegema?

SAAMIA: Et teda välja saada.. et teda elusana välja saada.. kas sa ei taha teda päästa?

AADIL: Aga kes ütles, et ma tahan teda päästa?

SAAMIA: Kui imelik!.. Sa ei tahagi teda päästa?!.. Sa tahad siis tema surma?!

AADIL: Ma ei taha ka tema surma.

SAAMIA: Mida sa siis tahad?

AADIL: Ma ei taha talle midagi.. See ei ole minu asi.

SAAMIA: Muidugi.. muidugi.. see ei ole üldse sinu asi.. sul ei ole temaga mingit seost.. ei mingit seost.. sina oled üks ja tema on teine asi.. seda me teame hästi.. Eks ole nii, Doktor?

DOKTOR: Kahtlemata..

SAAMIA: Kindlasti, Aadil, me oleme täiesti veendunud, et ei ole mingit seost sinu ja selle prussaka vahel.. Ning me soovime, et sa seda hästi teaksid ja sellesse usuksid.

AADIL: Kas ma ei tea siis seda?

SAAMIA: Oluline on, et sa seda oma hingepõhjani usuksid.

AADIL: Usuksin mida?!

SAAMIA: Usuksid, et sinus ei leidu mingit sugulust ega lähemat sarnasust temaga.

AADIL: Sarnasust minul ja temal?.. Ja mis veel Saamia?!.. Kas asjad on selleni välja jõudnud?.. Sa jutustad sarnasusest minu ja selle prussaka vahel?!

SAAMIA: Vastupidi.. See rõõmustab mind ja teeb õnnelikuks, et ei leidu mingisugust sarnasust...

AADIL: See sarnasus siis leidub sinu arvates?

SAAMIA: Ei ole minu arvates, Aadil.

AADIL: Siis kelle arvates?

SAAMIA: Sinu enda arvates.

AADIL: Minu arvates?.. Minu arvates mina sarnanen prussakaga?!

SAAMIA: Kas sa siis enam ei arva nii?

AADIL: Ei arva mida? Et mina sarnanen selle prussakaga?!.. Millises mõttes ma sarnanen?!.. Anna teada, ole kena?!.. Sa oled kahtlemata üle piiri läinud.. Seda on liiga palju, Saamia.. Väga, liiga palju.. Mina sarnanen prussakaga?!.. Mina?!.. Mille poolest?!.. Vurrude poolest?!.. Mis puutub vurrudesse, ma olen raseeritud.. nagu näed!.. Väliste tunnuste poolest?.. Näojoonte?.. Figuuri?.. Räägi!.. Räägi!.. Räägi!

SAAMIA: Palun rääkige teie, Doktor!

DOKTOR: Lubage meile üks minut nelja silma all..

SAAMIA: Ma lähen, Doktor, ja teen sulle tassi kohvi..

(Lahkub, jättes Doktori ja Aadili nelja silma alla)

DOKTOR: Kuulake, härra Aadil.. esiteks, teie naine on teile väga ustav, ega taha üldsegi haavata teie tundeid..

AADIL: Pärast seda, mida ma temalt kuulsin?!

DOKTOR: Uskuge mind.. ta austab ja hindab teid.. ja peab teist väga kõrgelt lugu.. Kuigi te arvate, et teie isiksus on nõrgem kui tema isiksus..

AADIL: Minu isiksus on nõrgem kui tema isiksus?!.. Kes seda ütles?

DOKTOR: Ei.. mitte keegi.. see on lihtsalt oletus.. lihtsalt üks võimalus.. et see on sinu sisemine uskumine.

AADIL: Sellist oletust ega võimalust pole mul üldse mõttesegi tulnud.

DOKTOR: Võibolla näiteks.. tema nõudmised.. mida on võimalik mõista käskudena, on...

AADIL: Tal on tõesti palju nõudmisi ja käske.. üsna palju on sellist.. käsutamist.. soovi valitseda.

DOKTOR: Te tunnistate seda asjaolu..

AADIL: Kindlasti..

DOKTOR: Te arvate siis, et ta soovib valitseda?

AADIL: Loomulikult.. Nagu enamik naisi, eriti need, kes on lõpetanud koos oma mehega sama kolledzi.. ja siirdunud temaga samale tööle.

DOKTOR: Teie vahel on olnud siis igati täielik võrdsus.

AADIL: Igas asjas.

DOKTOR: Aga nüüd tahab ta eelistatust.. et valitseda ja käsutada..

AADIL: Täpselt.. minu naise juhtum.

DOKTOR: Ja te lasete tal valitseda ja käsutada..

AADIL: Jah.. Kas te teate, mispärast?

DOKTOR: Sest ta on...

AADIL: Ei.. palun.. oodake.. ärge kiirustage sellest järeldama, et tema isiksus on tugevam kui minu.. see on tema pretensioon.

DOKTOR: Tema pretensioon?!

AADIL: Ütelge mulle ausalt, Doktor.. Kas mitte tema ei ütelnud teile midagi taolist?

DOKTOR: Ma arvan, et...

AADIL: Jah.. seda ma tean temast.. et oma hingepõhjas ta usub, et minu isiksus on tema omast nõrgem..

DOKTOR: Ja kas see pole tõsi?

AADIL: Muidugi.. ei ole see iialgi tõsi.. ta ise on vaba arvama, mida parajasti arvab.. Kui tema kujutlusvõime maalib talle seda.. siis las kujutlegu, mida tahab.

DOKTOR: Aga teie ometigi allute temale.. ja täidate kõik tema käsud...

AADIL: Minupoolsest soovist teda rahuldada.. sest tema on naine.. nõrk naine.. õnnelik oma nooruse, karjääri ja talendiga.. ma ei tahaks kõigutada tema usku oma positsiooni  ja tugevusse.. Ma vaatan sellele kui järeleandmisele.. minu kui tugeva mehe poolsele järeleandmisele... Ja ma arvan, et minu mehelikkus nõuab minult tema jõu ja tähtsuse mõistaandmist.. et tõsta tema võitlusvaimu..

DOKTOR: Tõsta tema võitlusvaimu?!!.. Imetlusväärne!.. Küsimus on ümber pööratud.

AADIL: Missugune küsimus?..

DOKTOR: Teine küsimus, härra Aadil.. prussaka küsimus..

AADIL: Mis mõttes prussaka?

DOKTOR: Sinu huvi tema vastu?!

AADIL: Aga teie kahe huvi minu huvi vastu?!

DOKTOR: Ei midagi.. ei midagi.. ainult...

AADIL: Kuulge, Doktor.. kogu asi hakkab mulle selgeks saama.. Ma saan nüüd aru.. sain aru.. tema ilu.. ja ta vurrud.. ja tema isiksus.. ja tema sarnasus.. niisiis te mõtlesite, et mina...

DOKTOR:  Jah, ausõna, härra Aadil.

AADIL: Jah?..

DOKTOR: Kogu meie eesmärk oli lihtsalt kaasa lüüa ja...

AADIL: Ja liituda.. minuga kaasa ja minu naisega liitu lüüa selliseks vestluseks.

DOKTOR: Ei, härra Aadil.. see on tuntud teooria.

AADIL: Teooria?!.. Milline teooria?!      

DOKTOR: Ma ei ole tegelikult psühhiaatria spetsialist.. kuid olen uurinud seda erahuvina.. ja nõnda...

AADIL: Saan aru.. ja nõnda te usute, et ma pärinen prussakate liigist.

DOKTOR: Ei.. ei sugugi.. igal juhul olen ma nüüd oma vaadet muutnud.

AADIL: Jumal tänatud!.. Te arvate ikka, et ma olen homo sapiensis!

DOKTOR: Vabandage mind, härra Aadil.. kõik asjaolud juhtisid sellesse suunda.

AADIL: Palun, Doktor.. Seletage mulle üksikasjalisemalt, mis teile pähe tuli psühhiaatria seisukohast?..

DOKTOR: Ei.. pole praegu vajadust.. mul on kahju.

AADIL: Ja minu naine Saamia teadis teie arvamust?

DOKTOR: Jah..

AADIL: Ja tema oli see, kes aitas teil aru saada, et ma olen prussakas?!.

DOKTOR: Ei, härra Aadil, ei.. asi ei olnud niimoodi.. ei olnud üldse nii, ma kinnitan teile...

AADIL: Kuulake, Doktor.. Ma tahaksin ütelda teile täiesti siiralt, et igasugune sarnasus minu ja prussaka vahel on pelk...

DOKTOR: Vabandust.. vabandust, härra Aadil.. meie mõte oli õilis.. meie kavatsus oli Jumala nimel õilis.

AADIL: Lubage mul lõpetada.. kui te arvasite, et mina sarnanen prussakaga, siis te eksite..

DOKTOR: Muidugi.. ja kuidas veel!.. Ma tunnistan, et ma eksisin diagnoosiga.. ma tunnistan, et ma eksisin..  tuhat korda eksisin.

AADIL: Jah.. see on ränk eksitus.. sest mina ei ole võimeline jõudma sellisele imetlusväärsele tasemele, nagu on jõudnud see prussakas.

DOKTOR: Mida te ütlesite?!.. Imetlusväärsele tasemele?!

AADIL: Jah..

DOKTOR: Kas te räägite tõsiselt?!

AADIL: Täiesti tõsiselt.. Ja ma võin korrata seda, mida ma ütlesin.

DOKTOR: Te siis imetlete seda prussakat?!

AADIL: Ning ma hindan teda..

DOKTOR: Ja te hindate teda..

AADIL: Ja ma austan teda..

DOKTOR: Ja te austate teda?!

AADIL: Ning ma mõistan teda suurepäraselt..

DOKTOR: (Vaatab teda uurivalt ja puurivalt) Mõistan.. mõistan.. ja kas te samastute temaga ja kujutlete ennast...

AADIL: Tema asemele?

DOKTOR: Jah, näiteks...

AADIL: Jah.. ma kujutlen seda..

DOKTOR: Siis teie.. te olete..

AADIL: Mis ma olen?

DOKTOR: Ma ei tea rohkem.. Te jahmatate mind, härra Aadil!...

AADIL: Palun, Doktor, aitab juba.. Ärge rakendage jälle minu peal oma psühhiaatriat.. tegelikult on asi sellest kõigest palju lihtsam.. ja ma seletan teile selle selgeks.. Kas lubate?

DOKTOR: Laske käia!

AADIL: Esiteks.. kujutlege, et te olete prussakas!

DOKTOR: Mina?!!

AADIL: Või et prussakas on teie..

DOKTOR: Härra Aadil..

AADIL: Palun.. Ärge vaadake mind niisuguse pilguga.. ma mõistan täielikult teie pilkude tähendust.. te ikka kahtlete.. Te olete tõesti minu ettepanekust jahmunud.. aga ma kinnitan teile veel kord, et asi erineb täiesti sellest, mis teie peas asetseb.

DOKTOR: Kas siis teie väljendite kasutus on teatud naljatlemine või...

AADIL: Võtke seda millises mõttes tahate.. Oluline, et te jätaksite need psühhiaatrilised jutukesed kõrvake ja oleksite minuga loomulik.

DOKTOR: Oleksin loomulik?!

AADIL: Jah.. kas te nüüd olete loomulik?!

DOKTOR: Jumala eest, ma.. tegelikult..

AADIL: Te ei ole kindel?!.

DOKTOR: Ma ei tea enam mitte midagi.

AADIL: Ma ütlen teile.. Jätke ennast oma loomuse meelevalda.. Unustage, et te olete Doktor.. ja võtame asja äärmise lihtsusega.. olete valmis?

DOKTOR: Jah..

AADIL: Suurepärane.. Mida ma teilt palusingi?

DOKTOR: Te palusite minult, et..

AADIL: Jah.. mulle meenub.. ma käskisin teil kujutleda...

DOKTOR: Et ma olen prussakas..

AADIL: Või et prussakas olete teie..

Doktor. Tõesti.. tõesti..

AADIL: Ja nüüd.. järgmise sammu juurde..

DOKTOR: Aga.. oodake.. minu olukorras pole võimalik...

AADIL: Mis pole võimalik?

DOKTOR: Pole võimalik prussakas olla..

AADIL: Miks?

DOKTOR: Sest mina.. pole veel abielus olnud..

AADIL: Ja mis seos sel sellega on?!

DOKTOR: Paistab, et ma.. väljendasin end valesti..

AADIL: Ei.. te ainult saite minust valesti aru.. ma ei palunud teilt olla kodune prussakas.. psühholoogilises mõttes.. ei.. ma mõtlen tegelikku prussakat, kes on teie ees selles vannis..

DOKTOR: (Näitab prussakale vannis) See?!..

AADIL: Jah.. see kangelane..

DOKTOR: Kangelane?!..

AADIL: Kindlasti kangelane.. kujutlege ennast sügavasse kaevu.. mille marmorseinad on libedad.. ning teile tundub võimatu pärast lõputuid asjatuid katseid sealt välja saada.. mida te teete?!

DOKTOR: Annan alla loomulikult..

AADIL: Tema ei anna alla..

DOKTOR: Tõesti.. Ma näen, et ta kordab katseid kümneid kordi..

AADIL: Isegi sadu kordi.. sest ma olen hommikust saati tähelepanelikult kordasid loendanud.

DOKTOR: Kas te olete sellega tegelenud hommikust saati?!

AADIL: Jah.. ma tahtsin teada, millal tema heitlus lõpeb!

DOKTOR: (Vaatab teesklematu huviga) Praegu tundub, et ta veel ei lõpeta..

AADIL: Tõepoolest.. Meie oleme väsinud jälgimisest, aga tema pole väsinud katsetamast..

DOKTOR: (Vaatab katkematult) Kui palju lootust on tal pääseda?!

AADIL: Ei mingeid lootusi, loomulikult..

DOKTOR: Kui teie ei sekku ja teda ei päästa.

AADIL: Aga ma ei sekku.

DOKTOR: Aga miks mitte?!.. Kui te teda imetlete..

AADIL: See tuleb jätta tema saatuse hooleks.

DOKTOR: Aga kui ta oleks suuteline appi karjuma.. ja hüüaks teile abi paludes.. Kas te siis tunneksite talle kaasa ja halastaksite talle?!

AADIL: Võibolla.. Kuid ta on vait ega karju.

DOKTOR: Kust te teate?

AADIL: Mida te õige öelda tahate?

DOKTOR: Ma räägin, et kust meie teame, et ta praegu ei karju.. abi otsides.. kuid teie kõrv ei võta tema häälevõnkeid vastu...

AADIL: Väga tõenäoline.

DOKTOR: Kujutage ette, kui ta praegu karjub ja anub.. ja teie ei kuule ega mõista tema keelt..

AADIL: Samuti tema ei kuule ega näe mind.

DOKTOR: Jah.. Igasugune kontakt teie kahe vahel on ära lõigatud..

AADIL: Ei ole täiesti ära lõigatud.. Mida näitab see, et ma olen tema pärast mures.

DOKTOR: Teie olete mures tema eluheitluse pärast.

AADIL: Siis need ongi tema hääl ja palved ja tema keel, mida ma ei suuda kuulda ega mõista..

DOKTOR: Tõepoolest.. need seletavad teie huvi tema heitluse vastu..

AADIL: Kas see ei olegi mind hommikust saati selle vanni ees kinni hoidnud?

DOKTOR: (Vaatab vanni) See on tõesti nauditav etendus.

AADIL: (Vaatab koos temaga) On ju?

DOKTOR: Tõesti.. aga.. Mind paneb imestama teie keeldumine teda pisutki aidata.. kasvõi tänutasuna etenduse eest.

AADIL: Ta on selle tõepoolest ära teeninud..   

DOKTOR: Me oleme siis sama meelt.. päästame ta sellest kitsikusest!

AADIL: Päästame elusalt?

DOKTOR: Loomulikult..

AADIL: Aga Saamia.. kas tema nõustub sellega?

DOKTOR: Tal on lahke süda.

AADIL: Mina isiklikult eelistaksin sellesse olukorda tundeid mitte enam lisada.. või muidu muutub meie seisukord tõesti naeruväärseks.

(Saamia ilmub ukselävele, kohvi kandes.)

DOKTOR: Vastupidi. Meie olukord ei ole üldsegi enam naeruväärne.. see paistab arusaadava ja vastuvõetavana.. ja ma leian nüüd isegi, et see asi on väärt jätkamist.

SAAMIA: (Ulatab talle kohvi) Kohvi, Doktor.

DOKTOR: (Ilma pilku vannist tõstmata) Aitäh.. ma võtan hetke pärast..

SAAMIA: Paistab, et prussakas on ka teie meeli haaranud, Doktor!..

DOKTOR: (Vaatamist katkestamata) Asi on hakanud mind tõesti huvitama.

SAAMIA: See haigus peab küll nakkav olema!

AADIL: (Pöördub tema poole) Missugune haigus?!

SAAMIA: Doktor saab aru, mida ma mõtlen..

DOKTOR: (Justkui ärgates) Joogem kõigepealt kohvi..

(Lähevad koos magamistuppa.. Doktor istub toolile.. Saamia asetab kohvi kandikuga väikesele lauale tema poolele.....)

SAAMIA: Kas te olete oma uuringud lõpetanud, Doktor?

AADIL: Kelle uuringud?.. Minu uuringud?!

SAAMIA: Ei, Aadil.. ma lihtsalt räägin Doktoriga..

DOKTOR: Ma arvan, et nüüd on kõige parem rääkida siiralt.. sest enam ei ole mingit mõtet ega vajadust midagi varjata.. Härra Aadil on täies tervises ja jõus.. ta võib oma riided selga panna ja minna kasvõi välja, kui ta tahab.

 SAAMIA: Aga haigevoodi, Doktor?!

DOKTOR: See on teine asi.. kuigi, proua, teie abikaasal on igati õigus.. mina toetan tema käitumist igati.. ega näe selles mingeid hälbivaid ilminguid.

SAAMIA: Aga prussakas?!

DOKTOR: Prussakas?!.. Mina isiklikult ihaldaksin olla nagu see prussakas.

SAAMIA: (Pilgutab Doktorile silma) Ah.. mõistan.. sain aru, Doktor!

DOKTOR: Ei.. ausõna.. see on tõsine jutt...

SAAMIA: Tõsine jutt?

AADIL: Tõesti, Saamia.. tõsine jutt..  Doktor seletas mulle kõik.. ja rääkis minuga igati avameelselt.. Igal juhul, Jumal olgu sulle armuline!

SAAMIA: Kas see on õige, Doktor?

DOKTOR: Lugu on nii, et meie saime olukorrast valesti aru.. ja võtsime endile eksliku hoiaku.

SAAMIA: Tähendab et Aadil...

DOKTOR: On terve, sada protsenti.

SAAMIA: Jumal tänatud.. Jumal tänatud.. Ma olin väga mures sinu pärast, Aadil.

AADIL: Sina tõlgendasid nii, et minu ja prussaka vahel on suguluslik side..

SAAMIA: See on vabandatav, Aadil.. Sinu suur armastus tema vastu.

DOKTOR: Vastupidi.. Tuleb välja, et see polnud armastus ega midagi selletaolist.. sest kui ta oleks armastanud teda.. ta oleks halastanud talle ja ära päästnud.. meie kogu lootus lasub nüüd teie halastuse peal..

SAAMIA: Minu halastuse?!

DOKTOR: Jah.. ja mina isiklikult.. ma pöördun lootusega teie poole.. ja palun teilt temale eestkostet...

SAAMIA: Kellele te eestkostet palute, Doktor?!

DOKTOR: Prussakale..

SAAMIA: (Karjatab) Doktor.. Doktor.. Aadil.. Mis Doktoriga juhtunud on?!

DOKTOR: Ärge erutuge.. ärge erutuge.. Minuga on kõik hästi ja korras.

SAAMIA: Hästi ja korras.. nagu minu mees..!!

AADIL: Jah.. nagu mina, loomulikult.

SAAMIA: Oh õnnetust.. sina ja Doktor!.. Nüüd oleme veel ainult mina ja Umm Attiya.. ja meie oleme järgmised.. ei.. see pole võimalik.. mina lähen otsekohe välja.. Umm Attiya.. Umm Attiya..

AADIL: Mis juhtus, Saamia.. Kas sa oled hulluks läinud?!

SAAMIA: Kas mina olen hulluks läinud?!

DOKTOR: Rahunege, proua ja laske me seletame teile ära.

TEENIJA: (Ilmub) Kas te kutsusite, proua?

SAAMIA: Jah, ma lähen välja.. pane mulle vann valmis.

TEENIJA: Kohe, proua.

(Läheb kiiresti vannituppa ja keerab vannikraani lahti.....)

AADIL: (Ei märka, mis toimub vannitoas, pöördub oma naise poole) Rahune, Saamia.. Rahune pisut.. lase me seletame sulle ära.

DOKTOR: Proua, teie närvid on ilmaasjata üles kruvitud.. kui te ainult lubaksite meile üks hetk kõneleda.

SAAMIA: Ei.. pole vaja, Doktor.

AADIL: Kas sa ei soovi vastastikust mõistmist?

SAAMIA: Sinu ja Doktori vastastikusest mõistmisest on küllalt.. sest nüüd te olete üksmeelselt liidus minu vastu.

DOKTOR: Mitte teie vastu, proua.. Kas see oleks mõistlik?!.. Mina olen nüüd ainult veendunud härra Aadili vaatekoha õigsuses.. ja olen mõistnud tema eesmärki ja käitumist tõeliselt..

SAAMIA: Ja niimoodi  te olete saanud samasuguseks nagu tema...

AADIL: Nagu mina.. Sa mõtled, et nagu prussakas.

DOKTOR: See teeb mulle au.

SAAMIA: Näed sa.. pole kahtlustki, et see on viirus!

(Teenija vannitoas, olles avanud kraani ja täitnud vanni, sirutab oma käe, heidab välja surnud prussaka oma sõrmeotstega ja viskab selle vannitoa nurka...)

TEENIJA: Ma lasin vanni vett täis, proua!

AADIL: (Juhtunut taibates) Ta lasi vanni vett täis!.. (Ruttab vannituppa ja vanni vaadates karjatab) Tulge siia, Doktor.. Juhtus see, mida me kartsime...

DOKTOR: Mis on juhtunud?!

AADIL: Prussakas on surnud..

DOKTOR: Surnud?!

AADIL: Ta on kahtlemata uppunud.. Aga kus ta on?.. Umm Attiya.. Kus see prussakas on, kes oli siin.. vannis?.

TEENIJA: (Näitab vannitoa nurka) Ma viskasin ta sinna.. esialgu..

(Läheb ära........)

AADIL: Kui kahju.

DOKTOR: Tõesti kahju..

SAAMIA: Kas kutsume teile leinajanaise? Toome teile muusika matuserongkäigu ette marssima!

AADIL: Nüüd on palun juba piisavalt pilgatud!.

DOKTOR: Las asjad jäävad nii, nagu nad on. Mis möödas, see möödas.. teie tahtsite põhimõtteliselt jätta ta oma saatuse hooleks.. ja see oli tema saatus..

AADIL: Jah.. sellele pidi lõpp tulema.. mis tahes lõpp.. tulge, heitkem viimane pilk tema surnukehale.

DOKTOR: Kus tema surnukeha on..

SAAMIA: Tema surnukeha?!.. Teie ka, Doktor!!!..

(Aadil ja Doktor otsivad vannitoa nurgast hoolika pilguga prussakat)    

AADIL: (Hüüatab äkitselt) Vaadake.. vaadake, Doktor.. sipelgad.. kust need sipelgad tulid?!

DOKTOR: (Vaatab) Jah.. hulk sipelgaid kannavad teda ära..

SAAMIA: Sipelgad?!

AADIL: Jah.. sipelgad kannavad prussaka surnukeha.. grupp sipelgaid kannavad prussakat.. ja viivad teda mööda seina üles.. Vaadake, Doktor.. nad suunduvad temaga ühe seinaprao poole.

DOKTOR: See on kahtlemata nende kodu.. või nende küla.. või nende ait, kuhu nad oma röövsaagi paigutavad.

AADIL: Vaadake seda sipelgat kõige ees.. kas näete?

DOKTOR: Jah.. tema veab prussakat vurrudest.

AADIL: Nagu oleks see laeva köis..

DOKTOR: Ja see grupp tagaosas.. need tõukavad teda tagumikust.. kas näete?

AADIL: Omavaheline tööjaotus on imepäraselt korraldatud!

DOKTOR: Kõige imepärasem on, et nad liiguvad nii kiiresti üles.. hoolimata oma raskest kandamist.

AADIL: Nende ja prao, või siis aida vahele pole jäänud enam palju maad.. see pole suur.. aga vaadake, Doktor.. tundub, et praoavaus on pisem kui selle prussaka kere.. kuidas on võimalik teda sinna sisestada?!

DOKTOR: Ärge kartke.. ta mahub sisse.. sipelga geeniusele ei ole ükski asi liiga keeruline.

SAAMIA: (Põrnitseb neid ukselt) Olles lõpetanud prussaka kangelaslikkuse teema, oleme hakanud tegelema sipelgate geniaalsuse küsimusega!!!..

AADIL: (Jätkab pingeliselt) Ma kahtlen prussaka sisestamise võimalikkuses selle väikese prao kaudu..

DOKTOR: (Jätkab teise pilguga) Peagi saame näha..

(Telefon heliseb..)

SAAMIA: (Ruttab telefoni juurde) Telefon, Aadil.. võibolla see on sulle.

Aadil (Pöörab ringi ja läheb tema poole) Minule?

SAAMIA: (Võtab toru) Hallo.. Keda te ütlesite?.. Doktor?.. Jah, on olemas.. üks hetk.. (Kutsub) Telefon, Doktor!..

DOKTOR: (Tuleb kiiresti ja võtab toru) Hallo.. kompanii.. ah.. mina olen Doktor.. Tervist, tervist.. Kus see juhtum on.. tänav.. number.. Oota kuni ma üles kirjutan. (Võtab oma väikese märkmiku ja kirjutab) Mis number see oli, ütle uuesti?.. Tänan.. See juhtum, mis mul käsil on.. ah.. ma olen selle juba lõpetanud.. Rahulikult.. ei.. üldsegi mitte tõsine.. lihtsalt halb enesetunne.. ütlen edasi.. Aitäh..

(Paneb toru ära)

AADIL: Nad küsivad kompaniist minu järele?

DOKTOR: Loomulikult.

SAAMIA: Nad arvavad, et see oli üks tõsine juhtum.

DOKTOR: (Aadilile) Nad annavad edasi oma lootused sinu paranemisele.

AADIL: Paranemisele?!

SAAMIA: Ka mina lisan oma hääle nendele!

AADIL: Kas tõesti??! Tõesti?!!

(Samal ajal Teenija on pugenud vannituppa veeämbrit ja kaltsu kandes, ning on hakanud koristama ja veega seina sipelgatest pühkima, ilma et teised, kes vestlusest hõivatud, seda hoomaksid....)

DOKTOR: (Vaatab oma kella) Ma pean teid nüüd maha jätma.. teine juhtum ootab mind.

SAAMIA: Veel teine juhtum?!!

DOKTOR: Ühes kauges tänavas.. minust poleks ilus hiljaks jääda.. nägemiseni..

AADIL: Oodake, Doktor.. kas te nõnda lähetegi.. heitke ikka enne pilk sipelgatele.

SAAMIA: Sa tahad Doktorit oma sipelgatega ka kinni pidada?!

DOKTOR: Mind huvitaks see tõesti.. noh, heitkem siis üks pilk..

AADIL: Vaatame.. Äkki sipelgatel läheb õnneks prussakas sellesse prakku sisse panna.

SAAMIA: (Vaatab neid kahtlustava pilguga) No ikka imelik, Jumala eest..

(Aadil ja Doktor jõuavad vaevalt vannitoani, kui Teenija väljub sellest oma ämbriga.......)

TEENIJA: Ma pühkisin vannitoa, proua.

SAAMIA: (On ametis oma riiete riidekapist väljavõtmisega)..

AADIL: (Vannitoas) Mis hädad küll juhtuvad, kui Umm Attiya midagi teeb...

TEENIJA: (Arusaamatult) Midagi teeb??..

AADIL: (Karjub seina ees seistes) Oh õnnetust.. oh õnnetust.

DOKTOR: (Tema tagant, seina vaadates) Tema tegi seda..

AADIL: Tema tegi.. vaata.. ta on pühkinud minema sipelgad ja prussaka ja kõik muu.. ta puhastas seina kõigest, mis seal oli...

DOKTOR: (Väljub vannitoast) Paha lugu.

AADIL: (Tuleb välja, Teenijale) Miks, Umm Attiya.. Miks?!

TEENIJA: Mida ma pahasti tegin?

AADIL: Ei.. mitte midagi pahasti.. tee oma tööd rahus edasi.. kurat sind võtku!

(Teenija kõnnib jahmunult minema.. ja Doktor võtab oma koti...)

DOKTOR: Ma loodan, et te veedate oma päeva puhates.. ja lähete homme oma tööle tagasi parimas seisukorras, Jumal tänatud..

AADIL: Aga mis mind homseni kinni hoiab?.. Ma panen nüüd riidesse ja lähen kohe tööle.

DOKTOR: Palun ei.. seal arvatakse ju, et teil on haiguspuhkuse päev.

AADIL: Ja mida ma teen nüüd selle haiguspuhkusega?.. Kas teil pole võimalik seda tühistada?

DOKTOR: Kuidas ma seda tühistan?!.. Kompanii teab, et ma olin siin.. ja et ma tulin teie pärast.. mida ma neile ütlen?.. Kas ma ütlen, et ta...

SAAMIA: Öelge, et ta istus ja vahtis prussakat!

DOKTOR: Ärge ajage asju keeruliseks, härra Aadil.. veetke oma päev ja puhake.. ja see lahendab kõik kahtlused.

SAAMIA: (Tõstab oma riideid) Ma lähen vannituppa.. teie lahkel loal.. ma usun, et vannituppa sisenemine ei ole enam keelatud!..

AADIL: Õnn kaasa!

SAAMIA: Soovitage talle veeta oma puhkepäev millegi kasulikuga tegeledes.

AADIL: Ja mis on sinu arvates kasulik tegemine?

DOKTOR: Igal juhul.. härra Aadil teab, kuidas veeta aega meeldivate ja kasulike asjadega.

SAAMIA: Ma vean kihla, et ta veedab päeva istudes ja prussaka saatusest mälestusi kirjutades!..

DOKTOR: Ja kus see prussakas praegu on.. temast pole jäänud mingit jälge.. isegi ühte vurrugi mitte.

AADIL: Oluline oli tema võitlus.. oma elu pärast..

DOKTOR: Jah.. ja see jääb püsima minu mälestusse.. nägemiseni, kõigile..

SAAMIA: Me oleme äärmiselt tänulikud, Doktor.. meil on kahju, et me teid kogu selle aja enda juures kinni pidasime.. õigustamatult.

DOKTOR: Vastupidi.. vastupidi..

SAAMIA: Ma loodan, et juhtum, kuhu te nüüd siirdute, on ikka pisut tõsisem.

DOKTOR: Ole kindel, et ma ei kaotanud oma aega teie juures tulutult.. Nägemiseni.

(Väljub kiiruga....)

SAAMIA: (Vannituppa sisenedes) Kuule, Aadil.. sinul on täna vaba päev.. see on selge.. Ma tahan, et sa selle päeva kasuliku tegevusega mööda saadaksid.. kuulsid?!.. Seal on mu riided ja kleidid, mis on riidekapis kortsu läinud.. istu maha, sea need korda ja riputa üles oma vabal ajal.. ükshaaval.. Nii et kui ma töölt tagasi tulen, siis ma leian kõik need asjad triigituna ja kordaseatuna.. Said aru?

AADIL: (Pea longus, sügavas mõttes)?..

SAAMIA: Kas sa kuuled mind?!..

AADIL: Kuulen..

SAAMIA: Ja et ühelgi kleidil poleks kortse ega volte.. said aru?!

AADIL: (Karjub) Sain aruu... uuu....uuu..uu!

SAAMIA: Ma teen sulle hoiatuse (Läheb vannituppa ja keerab enda järel ukse kinni)...

AADIL: (Karjub) Umm Attiya.. too ämber ja kalts.. ja pühi mind eksistentsist minema!.

(Eesriie)